Autor: Violetta Riidas • 29. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Insult on sageduselt kolmas surmapõhjus ning üks olulisemaid raske invaliidsuse põhjuseid Euroopas. Eestis haigestub aastas keskeltläbi 4500 erinevas vanuses inimest insulti ning elu jooksul maailmas iga kuues.

Insuldi tekkepõhjused jagunevad peamiselt kaheks: aju varustava veresoone ummistumine (90% juhtudest) või lõhkemine. Mõlemal juhul tekib ajukahjustus piirkonnas, mida vastav veresoon varustas ning insuldi sümptomid sõltuvad konkreetse ajupiirkonna funktsioonidest. Kõige tüüpilisemad insuldi tunnused on nõrkus ühes kehapooles, kõne- ja neelamishäired ning vähenenud tundlikkus. Insuldi esinemissagedus on seotud mitmete faktoritega, millest levinuim on kõrge vererõhk, samuti ülekaalulisus, diabeet, südame rütmihäired ja suitsetamine, ennetamisel  on oluline jälgida piisavat füüsilist aktiivsust ja  tervislikku toitumist.