Viivika Adamson kliinikumi kogemusest gripihooajal

khohü

Töötajate vaktsineerimisest rääkis ViivikaAdamson, et igal aastal leitakse üks inimene, kes on teistele eeskujuks. "Selleks on olnud Joel Starkopf, Tanel Laisaar, Matti Maimets," jätkas Adamson. Sel aastal on eeskujuks kliinikumi ülemõde Tiina Freiman. "Alates 2011. aastast on läinud päris hästi: kui alustati aastaid tagasi 600 doosiga, siis eilseks olime jõudnud 1500 doosi juurde," rääkis Adamson. Eelmisel aastal vaktsineeriti iga teine arst ja iga kolmas meditsiiniõde gripi vastu.

Adamsoni sõnul on gripp tõsine üldhaigestumine, mis tabab iga aasta umbes 10% täiskasvanutest ja kulgeb raskelt riskigruppidel. Meedikud tõi Adamson eraldi välja seetõttu, et nad puutuvad tööalaselt selliste patsientidega kokku.

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus vaatab alati enne hooaja algust läbi oma tööjuhendid, kontrollib, kas apteegis on vajalikud ravimid ja tutvustab majas olukorda. Töötajaid vaktsineeritakse gripi vastu, tehakse koolitusi, antakse tagasisidet kevadel. Tagasisidet antakse ka kliinikute kaupa ja tehakse kokkuvõtteid vaktsineerimisest.

Tänavune hooaeg on tema sõnul juba alanud ja esimesed gripid kliinikumis diagnoositud. "Üks õde külastab iga patsienti eraldi, annab nõu, kuidas hügieeni tagada jne," rääkis ta. Kliinikumi laboris saab gripi leidmiseks kasutada kiirteste, mille vastuse saab paari tunni jooksul. "Kuid need on madala tundlikkusega, täiskasvanutel isegi kuni 40%;" lausus Adamson. Paremad tulemused tulevad laste puhul ja need testid sobivad haiguse esimese viie päeva jooksul. Nukleiinhappe määramise testid on tema sõnul paremad, kuid need on ajamahukad.

Mullusel gripihooajal oli kliinikumis 170 laboratoorselt tõestatud gripijuhtu 10 erinevas kliinikus 24 erinevas osakonnas, jätkas Adamson. Peamiselt olid need täiskasvanud vanuses keskmiselt 67 eluaastat, mehi-naisi võrdselt. Enamus olidki üle 65aastased. Kõige rohkem oli Adamsoni sõnul gripi patsiente südamekliinikus, kopsukliinikus, sisekliinikus,. Peamised kaasuvad haigusseisundid olid südame-veresoonkonna haigused, kopsuhaigused, diabeet. "Neid, kel polnud üldse dokumenteeritud kaasuvaid haigusi, oli üksikuid," lisas ta.

Eelmisel hooajal oli kliinikumis 19 rasket (intensiivravi) haigusjuhtu seoses gripiga. "Meile teadaolevalt polnud ükski patsientidest gripi vastu vaktsineeritud," lausus Adamson. Kõikidele manustati 10 päeva viirusvastast ravi, kõik patsiendid ei paranenud. Ta tõi näite noorest naisest, kes sai kõrgdoosis hormoonravi kaasuvate haiguste tõttu. Ta haigestus kõrge palavikuga, samal päeval juba oli intensiivis ja vajas abi kopsude töö jaoks. "Tekkis äge hingamispuudulikkus, kujunes väkja neerude puudulikus," rääkis Adamson. "Need haiged vajavad täismahulist intensiivravi." Proov ninakaapest näitas, et naisel oli A-gripi H1N1 viiruse RNA. "Loomulikult sai ta antiviraalset ravi, erinevaid antibiootikume, seenevastast ravi," rääkis Adamson. Pärast 10 ravipäeva oli dünaamika tagasihoidlik. Siis kujunes välja verevalum ajus ja ta suri.

Adamson jätkas, et pisikute leviku takistamiseks on olemas juhendid: personal kannab temaga suheldes kirurgilist maski, patsient paigutatakse võimalusel üksikpalatisse. Kliinikumis on ka seintel sildid skeemiga, kuidas nakkuse levikut isikukaitsevahenditega tõkestada.

 

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.