Sukles: Tromboosi vastu aitab liikumine

Ida-Tallinna keskhaigla sisekliiniku juhataja ja sisehaiguste arsti Kai Suklese sõnul võib tromboosid jagada laias plaanis kaheks: venoossed tromboosid, kui jalaveenides tekivad trombid, mis võivad liikuda kopsuarterisse ja viia inimese äkksurmani, ning arteriaalsed tromboosid, millest levinuim on kodade virvendusarütmiaga seotud insult, kirjutas Postimees Tervis.

Kodade virvendusarütmia kohta öeldakse rahvakeeli, et «süda on rütmist väljas». Selle vaevusega inimesi ei ole aga arsti sõnul lihtne leida. Paljud patsiendid ei tunneta ebaregulaarset südametööd ning see ei põhjusta neile igapäevaelus mingeid vaevusi. «Vaja oleks jõuda nii kaugele, et leiaksime üles need inimesed, kelle süda pole rütmis, et ennetada ravimitega nende insuldiohtu,» rääkis Sukles.

Veenitromboosi põeb aga üks inimene tuhandest. «1400 inimest aastas, seda on palju,» lisas arst, kelle sõnul ei ole kahel kolmandikul trombiga inimestest mingisuguseid kaebusi. See muudabki tromboosi kavalaks haiguseks, mida inimene ei pruugi ära tunda.

Suklese sõnul annab veeni­tromboosist märku turses ja valutav jalg, sest vere tagasivool veenidest südame suunas on takistatud. Nii tekibki tromb tõenäolisemalt just alajäsemes ning reeglina vaid ühes jalas.

«Need on esimesed ohu märgid. Tromb jalaveenis ei tapa, aga mida kõrgemale tromb liigub, seda ohtlikum,» rääkis Sukles. Ta lisas, et kui jalg on läinud näiteks üleöö paiste ja valutab, tasuks minna kohe erakorralise meditsiini osakonda, kus tehakse veenidele ultraheli, pannakse patsiendile diagnoos ning alustakse kohe raviga, mis kestab vähemalt kolm kuud.

Ennetustöö aitab
Vanematel inimestel, kelle jalg või mõlemad alajäsemed on juba pikemat aega turses olnud, tasub abi saamiseks pöörduda siiski perearsti poole, mitte kiirustada erakorralise meditsiini osakonda.

Tromboosi muudab keeruliseks haiguseks ka see, et trombi tekkepõhjuseid on mitu ning tromboosi esineb ka neil patsientidel, kellel pole ühtegi teadaolevat tromboosi riskitegurit. «Kui haigus on diagnoositud, ei ole seda raske ravida,» rääkis Sukles.

Oluline on leida üles põhjus, miks tromboos tekkis, ning võimalusel see põhjus kõrvaldada. Veenitromboosi riskitegurid on nii ülekaal, suitsetamine kui ka hiljutine operatsioon ning sellega võivad kaasneda ka südame- ja kopsuhaigused või pahaloomulised kasvajad.

Seetõttu uurivadki arstid tromboosi korral alati, kas inimesel võib olla kasvaja. «Umbes 20 protsenti kõigist tromboosidest on seotud kasvajatega. Oluline on ka see, et tromboos võib olla kasvaja esimene kliiniline väljendus,» ütles arst, kelle sõnul on arstidel vahel raske tromboosi diagnoosiga inimesele selgitada, miks nad tema kehast vähkkasvajaid otsivad.

Väga oluline on tegelda ka tromboosi ennetamisega. «Nagu öeldakse, on kõige tõhusam tromboosi ravi tromboosi ennetamine,» ütles Sukles. Tromboosi ennetamiseks ja haiguse olemuse selgitamiseks on loodud Ida-Tallinna keskhaiglasse eraldi tromboosikabinet, kus töötavad õed räägivad patsiendile täpsemalt haiguse olemusest. «Patsienti nõustab ja jälgib õde, arst paneb diagnoosi, valib ravitaktika ja on patsiendi jaoks olemas,» selgitas Sukles.

Tromboosikabinetis näeb nõustamisele tulnud patsient nii suuri ja värvilisi plakateid kui ka videot. Õde on justkui õpetaja, kes püüab patsiendile võimalikult lihtsas keeles ja visuaalse materjali abil selgeks teha, kuidas tromb võib kehas liikuda ning kuidas oma tervist edaspidi hoida.

«Nende plakatite eesmärk on näidata, mis juhtub näiteks siis, kui tromb jalast kopsu liigub,» tõdes Sukles, kelle sõnul võib diagnoosi saanud inimene olla sellest alguses niivõrd šokis, et ei suuda esimesel korral arsti selgitusi tähele panna. «Patsiendid peavad teadma, et selline haigus on olemas, nad peavad teadma, kuidas see tekkis ning millised on haiguse tagajärjed.»

Tromboosi ennetamiseks soovitab Sukles liikumist. Kontoritöötajad võiksid näiteks 45 minutit istuda ja 15 minutit ringi liikuda. Kõrgem tromboosirisk varitseb ka suitsetajaid ja ülekaalulisi inimesi.

Samuti ohustab tromb pikalt seisvaid inimesi, näiteks juuksureid või müüjaid, kes võiksid kanda profülaktilisi kompressioonsukki, mis toestavad jalga väljastpoolt, aidates parandada verevoolu südame suunas ning vältides tromboosi teket.

Lennukis siruta jalgu
Suurema tõenäosusega tekib trombe ka lennukiga reisivatel inimestel, sest istumine «surub veenid kinni». Lennukis aitab tromboosiohtu vähendada vedeliku tarbimine. Kuigi lendude pikkused varieeruvad, tuleks juua vähemalt 200–300 milliliitrit lennutunni kohta. Samuti soovitatakse kanda lennates lennupõlvikuid, mis ­aitab tromboositekke tõenäosust vähendada.

Hea oleks ka lennukis ringi liikuda ja istuda vahekäigupoolsel istmel, sest akna all istujatel, kes ei taha püstitõusmisega naabritele tüli teha, tekib tromboos sagedamini kui vahekäigu juures istujatel. Lisaks tuleb teha harjutusi, mis paneksid säärelihased tööle ehk vere liikuma.

Veenitromboosi risk on kõrgem ka raseduse ajal ja pärast sünnitust. Ohustatud on need rasedad, kes on ülekaalulised, kellel on varem esinenud tromboosi või kellel on suured veenilaiendid. Tromboosiriski ­aitab taas vähendada liikumine ja kompressioonsukkade kandmine.

Kuidas vähendada tromboosiohtu?
•    Liigu aktiivselt.
•    Tööl istu 45 minutit ja kõnni 15 minutit.
•    Loobu suitsetamisest.
•    Hoidu ülekaalust.
•    Istu lennukis äärmisel istmel, et saaksid vabalt ringi liikuda, ja tarbi vedelikku.
•    Vajadusel kanna lennupõlvikuid.
•    Seisva töö puhul kanna profülaktilisi põlvikuid.
•    Liigu aktiivselt ka raseduse ajal.
•    Pikalt istudes tee harjutusi, et pingutada säärelihaseid.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.