Valu palliatiivses ravis tähendab enamat kui füüsilist kannatust

Selleks, et aidata raskelt haigetel inimestel kuni oma elu lõpuni väärikalt elada ja rahulikult surra, peab füüsilise valu kõrval oskama ära tunda ja leevendada ka teisi valu liike, tõdesid ettekandjad oktoobris MTÜ Pallium korraldatud hospiitsikonverentsil.

Tänavuse konverentsi keskseks teemaks oli valu. Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Liis Haavistu tõdes, et valu on kontseptuaalselt üks keerukamaid valdkondi, mida on raske kirjeldada ja liigitada. Ainus selge aspekt on, et valu tähistab patsiendi subjektiivse kannatuse seisundit.

Valu hindamisel on peamine probleem äärmuslik raskus, mis patsiendil on valu kvaliteedi kirjeldamisel: mida suurem on valu psühhogeenne komponent, seda keerulisem on leida õigeid sõnu selle kirjeldamiseks.

Haavistu rõhutas, et pole oluline, kas valu on tingitud konkreetsest orgaanilisest põhjusest või psühholoogilisest tegurist (“õige valu” või “kujuteldav valu”): patsiendi kannatus on igal juhul reaalne ja vajab multidistsiplinaarset lähenemist. Tähelepanelikkust psüühilise tervise heaks vajavad ka rasket haigust põdeva patsiendi lähedased, kuna nende toetamine võib kergendada ka patsiendi enesetunnet.

Tallinna Diakooniahaigla hospiitsi juht Teija Toivari selgitas oma ettekandes, et teiste valuliikide ära tundmine füüsilise valu kõrval võib olla keeruline, kuid on hädavajalik selleks, et patsienti igakülgselt aidata.

“Võimaldada patsiendil elada täisväärtuslikku elu kuni surmani ja surra rahulikult: see ei ole võimalik, kui me ei mõista patsiendi totaalset valu,” rõhutas Toivari. 

Totaalne valu
Ta selgitas, et totaalse valu mõiste pärineb Dame Cicely Saundersilt. Mõiste rõhutab inimese terviklikkust ja hõlmab nii füüsilist valu kui ka terminaalselt haige inimese kannatusi. Need kannatused on seotud sotsiaalse, psühholoogilise ja eksistentsiaalse (spirituaalse) valdkonnaga.

Patsiendil endal on sageli raskusi totaalse valu komponentide eristamisega, kuna tema jaoks väljendub see üldise halva enesetundena. Üks komponent võib olla füüsiline valu, mis tekib liikudes ja mis põhjustab iseseisvuse kaotust igapäevatoimingute sooritamisel. See omakorda võib tekitada patsiendis viha ja abituse tunnet, lisaks peresiseste rollide muutumisest tulenevaid pingeid ning küsimusi elu mõttest üldse.

Toivari rõhutas, et adekvaatse sümptomaatilise ravi kõrval on sama oluline psühhosotsiaalne toetus ja patsiendi eluloo kuulamine. Ta tõdes, et meedikud sageli ei süvene piisavalt patsiendi arvamusse tema enda olukorrast, ei küsi piisavalt infot tema enda käest, kuna lihtsalt ei ole aega. Aga see aeg tuleb leida, rõhutas Toivari. Üks võimalus on meeskonnatöö: “Üksi ei suuda kõike ära teha – meil on vaja interdistsiplinaarset või multidistsiplinaarset meeskonda patsiendi ja tema pere ümber.”

Holistiline abi, mida selline meeskond saab inimesele pakkuda, sisaldab kindlasti füüsiliste vaevuste leevendamist. Sama oluline on aga ka sotsiaalse valu vähendamine, mida saab suuresti teha peresuhete toetamise kaudu.

Oluline on selgitada pereliikmetele, et nad laseksid inimesel maksimaalselt enda eest ise hoolitseda seni, kuni ta seda soovib ja pakuksid abi vaid vajalikul määral. See on haigele vajalik eneseväärikuse säilitamiseks.

Tähtis leida rahu
Ka psühholoogilist valu saab leevendada perekonna kaudu, suunates pereliikmeid omavahel rääkima tegelikest emotsioonidest, et neid ei peidetaks teeseldud optimismi taha, vaid aktsepteeritaks tegelikke tundeid.

Toivari märkis, et haigele teeb valu, kui lähedased, kellel on samuti raske, teevad näo, et kõik on korras ja lohutavad teda.

Psühholoogilise valuga haakub spirituaalne ja eksistentsiaalne valu. Siin on oluline mitte võtta isiklikult, kui patsient kedagi süüdistab ja on vihane. Tähtis on aidata leida rahu ja vastused küsimusele, mis selle elu mõte on olnud.

Oma ettekande lõpus tsiteeris Toivari Arthur W. Franki, kes on kirjutanud nii: “Haigena olles pole “negatiivseid emotsioone”, on ainult kogemused, mis tuleb läbi elada. Sellisel hetkel inimene ei vaja tunnete maha salgamist, vaid tunnistamist ja tunnustamist. Haige inimese kannatusi tuleb märgata sõltumata sellest, kas neid annab ravida või mitte. Kui ma ise olin väga haige, igatsesin kuulda kõige rohkem sõnu: jah, me märkame sinu valu, me aktsepteerime sinu hirmu.”

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.