Autor: Siret Trull • 10. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on tarbevaruna arvel üle nelja miljoni tonni ravimuda. Ravimuda puhul on Jaanus Terasmaa hinnangul tegu väga olulise ökosüsteemiteenusega nii looduslikus kui ka majanduslikus mõttes. "Ravimudaga seotud uued teenused ja tervisetooted on äkki just see üks kauaotsitud asi, mida puhta loodusega Eesti riik saaks kogu maailmas propageerida," arvas Terasmaa. "Kui me ainult suudame seninks enda keskkonna puhta ja tervise hea hoida."

Jaanus Terasmaa peamiseks uurimisvaldkonnaks on olnud paleolimnoloogia ja sedimentoloogia, kuid viimasel ajal ühe rohkem ka Eesti ravimudadega seonduv ning tööstus- ja inimmõju Ida-Virumaa väikejärvede ökosüsteemidele läbi muutuste veebilansis ja hüdrokeemias. Terasmaa sõnul on tema tegevus ajendatud soovist mõista ja mõtestada enda jaoks meie ümber toimuvaid protsesse ja põhjus-tagajärg seoseid, mis leiavad aset erinevates aja ja ruumi skaaldes. "Seda kõike ajendatuna murest looduskeskkonna ja inimühiskonna vastandumise pärast," seletas ta.