Patsiendi terviseandmete edastamisestl teise ELi riiki

USA president Barack Obama kiitis septembris Tallinnas pressikonverentsil Eesti elektrooniliste terviseandmete töötlemise tervise infosüsteemi, öeldes, et ta oleks pidanud helistama eestlastele, kui ameeriklased oma tervishoiuveebi üles seadsid. Eesti meditsiini kõrge tase ja Euroopa Liidu nn patsiendiõiguste direktiiv nr 2011/24 soosivad välispatsientide Eestisse ravile pöördumist, kirjutab advokaadibüroo SORAINEN vandeadvokaat ja meditsiini ärivaldkonna juht, Oxfordi Ülikooli magister Mari Matjus värskes novembrikuu Meditsiin Fookuses.

Välispatsiendi elektrooniliste terviseandmete saatmisel tema Euroopa Liidus asuvasse koduriiki on ka õiguslik külg. Esimene võimalus isikuandmete kaitsega seonduvaid küsimusi vältida on edastada patsiendi terviseandmeid üksnes anonüümsel kujul. Kui terviseandmeid on vaja edastada siiski seostatavana konkreetse patsiendiga, on tegemist isikuandmete edastamisega. Seadus pakub kolm õiguslikku alust patsiendi isikuandmete teise ELi liikmesriiki edastamiseks. Tervishoiutöötaja ja haigla jaoks on kõige kindlam ja selgem õiguslik alus patsiendi nõusolek. 

Anonüümsed terviseandmed ei ole isiku­andmed. Eesti õiguse kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed kindla või kindlaks tehtava inimese kohta, sõltumata sellest, millises vormis need andmed on. Isikuandmetega ei ole tegu siis, kui andmed on edastatud anonüümselt ja andmete saajal ei ole võimalik ka muul viisil kokku viia konkreetseid terviseandmeid ja patsiendi isikut. Kui terviseandmed edastatakse koos patsiendi nimega, siis tuleb järgida isikuandmete kaitse reegleid. Anonüümselt edastatavad terviseandmed ei ole isikuandmed ja neile ei kehti isikuandmete kaitse reeglid.

Isikuandmete töötlemiseks on vaja õiguslikku alust. Isikuandmete töötlemise mõiste on lai ja selle alla kuulub ka isikuandmete edastamine ja neile juurdepääsu võimaldamine. Isikuandmete töötlemiseks on vaja õiguslikku alust. Delikaatsete isikuandmete, sh terviseandmete töötlemisele kehtivad võrreldes muude isikuandmete töötlemisega veelgi rangemad reeglid. Õiguse seisukohalt ei ole erinevust, kas patsiendi terviseandmeid edastatakse Eesti-siseselt või teise liikmesriiki. ELi sees on loodud andmete vaba liikumise ala. Terviseandmete edastamiseks nii Eesti-siseselt kui ka teise liikmesriiki on vajalik õiguslik alus. Sellisteks võimalikeks alusteks on edastamine andmesubjekti (patsiendi) nõusolekul, edastamine tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil ja edastamine patsiendi eluliste huvide kaitseks.      

Edastamine patsiendi nõusolekul. See on kõige selgem õiguslik olukord. Et patsiendi nõusolek oma terviseandmete  edastamiseks oleks juriidiliselt kehtiv, peab isikule eelnevalt selgitama, et tege­mist on delikaatsete isikuandmetega, ning  võtma selle kohta kirjalikku taas­esi­tamist võimaldava nõusoleku. Nõusolek peab olema vabatahtlik ja konkreetne.

Edastamine tervishoiuteenuse osutajale tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil. Euroopa Komisjoni artikli 29 andmekaitse töörühm on võtnud seisukoha, et see on lubatav juhul, kui üheaegselt on täidetud kolm tingimust. Esiteks peab töötlemine olema vajalik, teiseks see peab toimuma tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil (direktiivi kohaselt “ennetava meditsiini, meditsiinilise diagnoosi, meditsiinilise abi või ravi võimaldamise või tervishoiuteenuste juhtimise jaoks”) ning kolmandaks peab konkreetsel andmeid töötleval isikul olema ametisaladuse hoidmise kohustus või muu samaväärne kohustus.

Vajalikkus tähendab siin seda, et isiku­andmete töötleja peab enne andmete edastamist kaaluma, kas tervishoiuteenuse osutamiseks on vajalik terviseandmete sidumine konkreetse isikuga või on sama eesmärki võimalik saavutada ka juhul, kui andmeid edastatakse anonüümselt. Teine tingimus – töötlemine tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil – välistab kaudsed eesmärgid nagu teadusuuringud, kulude hüvitamine ravikindlustuse süsteemi kaudu ning rahaliste nõuete esitamine. Artikli 29 töörühm on võtnud seisukoha, et isikuandmete töötlemine toimub tervishoiuteenuse osutamise eesmärgil vaid juhul, kui ka selles riigis, kuhu andmeid edastatakse, kasutatakse neid üksnes tervishoiuteenuse osutamiseks. Kolmanda, ametisaladuse hoidmise kriteeriumi juures on Eesti õigus rangem kui isikuandmete kaitse direktiivi puhul. Eesti õigus nõuab, et tervishoiutöötaja saladuse hoidmise kohustus peab olema sätestatud seaduse tasandil. See tähendab, et kui sihtriigi õiguses on tervishoiutöötaja saladuse hoidmise kohustus sätestatud seadusest madalamas aktis, on vaja terviseandmete edastamisel tugineda muule õiguslikule alusele. Heaks võimaluseks on siin eelmine õiguslik alus – patsiendi nõusolek. 

Edastamine patsiendi eluliste huvide kaitseks. Kolmas õiguslik alus on ter­viseandmete edastamine ilma patsien­di nõusolekuta olukorras, kui edastamine on vajalik patsiendi elu, tervise või vabaduse kaitseks ja patsiendilt pole võimalik nõusolekut saada. Seda õiguslikku  alust võib kohaldada näiteks juhul, kui  isik on kaotanud teadvuse. Artikli  29 andmekaitse töörühma seisukoha kohaselt peab isikuandmete töötlemine  sellel õiguslikul alusel olema vajalik elupäästva ravi osutamiseks, kuid Eesti isikuandmete kaitse seaduses on lisaks sellele loetletud ka tervis. Seetõttu ei pea Eesti õiguse kohaselt ravi olema tingimata elupäästev.

Käesolev erand võiks kõne alla  tulla juhul, kui patsient ei ole küll teadvusetu, kuid nõusoleku võtmiseks kuluv  aeg lükkaks edasi tervishoiuteenuse osu­tamist, mis omakorda kahjustaks ta tervist. Erinevus võrreldes eel­­nevas punktis käsitletud õigusliku  alusega on see, et patsiendi eluliste hu­vi­de erandi alusel võib andmeid edastada ka  isik, kellel puudub saladuse hoidmise kohus­tus. Samuti ei kohaldu andmete vastuvõtja suhtes saladuse hoidmise  kohustus. Seega oleks terviseandmete edas­­­tamine lubatud olukorras, kus inimene on lennuõnnetuses saanud vigastusi ja teadvusetu ning talle annab esma­abi kaasreisija. Sel juhul võib edastada vigastatud isiku terviseandmeid, kui see on esma­abi andmiseks vajalik.

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.