Autor: Siret Trull • 19. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ohud, mis on täna riigikogu poolt vastuvõetud seadustesse sisse kodeeritud, on välditavad,“ ütles puudega inimeste esindaja, MTÜ Pane oma meelde proovile juhatuse liige ja õigusteaduse üliõpilane Sven Kõllamets. „Keegi meist ei ole ju reformi kui sellise vastu, aga me oleme ohukohtade ignoreerimise, ebamõistliku kiirustamise ja asjakohaste analüüside puudumise vastu reformi ettevalmistamise protsessis. Seadused, mille mõju ja proportsionaalsust pole enne nende vastu võtmist mõistlikult hinnatud ja reform, mille õnnestumisse poliitikud vaid „usuvad“, ei tohi õigusriigis sellisel põhiseadusevastasel kujul jõustuda.“, jätkas Kõllamets.

Allakirjutanud esindusorganisatsioonid on alates kevadest kasutanud kõiki legaalseid vahendeid ja võimalusi, mis kodanikel ja nende ühendustel on Eestis olemas – tehtud on sadu parandusettepanekuid reformikavasse ja seaduseelnõudesse, veedetud on loendamatuid tunde erinevatel nõupidamistel ja ümarlaudadel, selgitatud ja püütud veenda poliitikuid ja riigiametnikke. Korraldatud on ka pikette, esitatud märgukirju, algatatud petitsioon ja riiklikult tähtsa küsimuse arutelu Riigikogus ning käidud isegi teerulliga Toompeal, et väljendada piltlikult olukorda, kuidas riik käesoleva reformiga puuetega inimestest üle sõidab. See kõik ei ole tulemusi andnud.