Autor: Kadi Heinsalu • 29. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta esitles tänasel volikogul riigikontrolör Alar Karise ettekannet, kes ise tulla ei saanud. Hetkerahastamise võtmekohad on tema sõnul, kust raha kulutamiseks tuleb. "Suurem hulk on neid inimesi, kes ravikindlustusse ise ei panusta," tõdes ta. "Täna sõltub ravikindlustuse tulevik sellest, kui hästi läheb neil 47,5%, kes töötasid 2013. aasta seisuga." Samas patsientide omaosalus on viimastel aastatel vähenenud, see oli 2013 22%. "Sisemiste ressursside arvelt on võimalik kokku hoida, kuid mitte lõputult," tõdes ta.

 Uder jätkas ravikindlustuse kolmest dimensioonist, et ravikindlustatute arvu kasvatamine ei ole iseenesest probleem, sest kes vähegi on aktiivsed, on ka kindlustatud. Patsiendi omaosaluse vähendamise kohta mainis ta, et selle oluline kasv viiks ühiskonna veel sügavamasse polariseerumisse. Kolmas dimensioon on tema sõnul see, et kui on rohkem raha, saab rohkem teenuseid, ravimeid pakkuda või ootejärjekordi lühendada. "Huvitav on see, et aastast-aastasse kasvab tervishoiu rahastamine, aga kasvavad ka järjekorrad," lausus ta. "Kasv tekib seetõttu, et teenuse hind kasvab, kättesaadavus on oluliselt halvenenud. Ja ühel hetkel tuleb piir ette, sest ka arste ei jagu ja ületööd on palju.."