Uder: haigekassa istub kunstlikult reservide otsas

Tänaasel arstide liidu volikogus ettekande teinud riigikontrolli auditijuht Liisi Uder sõnas, et

Ta esitles tänasel volikogul riigikontrolör Alar Karise ettekannet, kes ise tulla ei saanud. Hetkerahastamise võtmekohad on tema sõnul, kust raha kulutamiseks tuleb. "Suurem hulk on neid inimesi, kes ravikindlustusse ise ei panusta," tõdes ta. "Täna sõltub ravikindlustuse tulevik sellest, kui hästi läheb neil 47,5%, kes töötasid 2013. aasta seisuga." Samas patsientide omaosalus on viimastel aastatel vähenenud, see oli 2013 22%. "Sisemiste ressursside arvelt on võimalik kokku hoida, kuid mitte lõputult," tõdes ta.

 Uder jätkas ravikindlustuse kolmest dimensioonist, et ravikindlustatute arvu kasvatamine ei ole iseenesest probleem, sest kes vähegi on aktiivsed, on ka kindlustatud. Patsiendi omaosaluse vähendamise kohta mainis ta, et selle oluline kasv viiks ühiskonna veel sügavamasse polariseerumisse. Kolmas dimensioon on tema sõnul see, et kui on rohkem raha, saab rohkem teenuseid, ravimeid pakkuda või ootejärjekordi lühendada. "Huvitav on see, et aastast-aastasse kasvab tervishoiu rahastamine, aga kasvavad ka järjekorrad," lausus ta. "Kasv tekib seetõttu, et teenuse hind kasvab, kättesaadavus on oluliselt halvenenud. Ja ühel hetkel tuleb piir ette, sest ka arste ei jagu ja ületööd on palju.."

Haigekassa reservide kohta mainis ta, et ega neid palju kasutusele võetud pole. "Näib, et kunstlikult hoidutakse nende kasutusevõtust, istutakse nende otsas," sõnas ta. "Plaane tehakse kogu aeg ümber." Uder näitas haigekassa nõukogu 4 aasta rahaplaneeringu  tabelit, mis tehakse alati suviti. Võrreldes kahe viimase aasta prognoose, sai Uder tulemuse, et ühe prognoosi järgi ei saa 2017 enam reserve kasutada ja on vaja lisaraha, sest miinus oleks 29,4. "Rõõm oli üürike, sest teise prognoosi järgi olukord 2017. aastal pole üldse nii hull, miinus oli vaid 1,3," rääkis ta. Samuti oli kahes prognoosis drastiliselt vähenenud kulude osa 2015. aastal.  Seega peaks ootama 2017. aastal 131,8 mln jaotamata tulemit. "Ehk siis numbritega mäng, mis annab võimaluse rahastamise otsuseid edasi lükata, sest tegelikult seda raha vaja ei ole," rääkis ta.

"Kõige hullem on tegevusetus. NIi haigekassa kui ka pensionikassa on pikka aega juba miinuses ja muutusi tegemata see jääbki nii," tõdes Uder. "Hetkel oleme olukorras, kus igal juhul on vaja lisaraha, ja mitte pensionikassast."

Riigikontroll soovitab nn vanu variante tulevasele valitsusele. Üks variant, et sisemiste ressursside arvelt saaks sama raha eest samasugust teenust, kui haiglavõrku ja esmatasandit korrastada. "Aga see ei lahenda probleeme!" sõnas ta. Lisaraha võimalusteks on võtta raha riigieelarvest, haigushüvitused ravikindlustusest väljatoomine, sotsiaalmaksu tõstmine või maksuelemendi lisamine (dividendide, pensionide maksustamine). "Sotsiaalmaksu tõstmine on kõige lihtsam, kuid absoluutselt välistatud teatud erakondade jaoks," lausus Uder.

Uderi sõnul tuleks vallimiste eelsetel debattidel poliitikutelt küsida, et kui sotsiaamaksu vähendada, siis millega kulud kaetakse või millistest teenustest loobutakse?

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

9. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.