Iga neljanda surma põhjus Eroopas on vähk

Euroopas sureb igal aastal vähki umbes sama palju inimesi kui Eestis elanikke ehk iga neljanda surma põhjus Euroopas on vähk. Eesti ei erine selles osas Euroopa keskmisest, ka meil on umbes iga neljas surm põhjustatud vähist ning vähisurmade vähenemist ette näha ei ole, kirjutas Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse ajakiri Eurokratt.

„Maailmas on lähiaastakümnetel oodata suur tõusu vähki haigestumisse,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere. „Maailma elanikkond vananeb, rahvastiku arv arengumaades tõuseb. Eks ka keskkonna saastatus mängib rolli. Üks olulisemaid põhjuseid on aga keskmise eluea tõus.“

Valvere lisas, et kasvab ka nende inimeste arv, kes vähki põevad ja sellega aastaid elavad.

Näiteks varem ei haigestunud paljud mehed vähki osaliselt seetõttu, et nende keskmine eluiga oli naiste omast lihtsalt madalam ja nad ei elanud piisavalt vanaks. Samuti tõi Valvere välja, et juba praegu elavad vähihaiged oluliselt kauem kui veel kümme või 20 aastat tagasi ning aina sagedamini peetakse ka vähki teatud juhtudel hoopis krooniliseks haiguseks.

Umbes pooled vähki haigestunud suudame terveks ravida, ülejäänud elavad loetud aastad,“ sõnas Valvere ning lisas, et elulemus paraneb siiski aasta-aastalt ning seda saaks veelgi tõsta, kui inimeste eluviisid oleksid tervislikumad ning käidaks aktiivsemalt sõeluuringutel. „Et suremust langetada, peame tegema pingutusi mitte ainult ravimise osas, vaid vähki tuleks ka varem avastada. Mida varem avastame, seda paremini suudame ravida.“

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avalike suhete nõuniku Maris Jakobsoni sõnul sureb Eestis kõige rohkem inimesi vereringeelundite haigustesse, vähk on teisel kohal. Eelmisel aastal viisid Eestis vähki põdenuid kõige enam hauda hingmiselundite pahaloomulised kasvajad, sellele järgnesid kõri, hingetoru, bronhi ja kopsu pahaloomulised kasvajad. Kokku suri Eestis eelmisel aastal vähki üle 3600 inimese, vereelundite haigustesse aga üle 8000 inimese.

„See on täiesti normaalne, et vähk on surmapõhjuste pingereas teisel kohal ja nii on ka Eestis,“ ütles Jakobson. „Selline osakaal sõltub rahvastikustruktuurist – vanemas eas on surm rohkem tõenäoline ja surma põhjused erinevad noorte omadest, sealhulgas on vähk rohkem tõenäoline vanemas eas.“

Ka Jakobson ütles, et suremust vähki aitaks vähendada ühelt poolt haiguse varane avastamine ning teisalt ravi tõhusus, osa vähiliikide korral on oluline ka ennetus – tuleks tõsta teadlikkust erinevatest riskifaktoritest.

„Vähiuuringud on olnud ELi teadusuuringute rahastamisel esikohal. Aastatel 2007–2013 toetati translatiivseid vähiuuringuid ligikaudu 1,4 miljardi euroga,“ ütles oktoobris toonane Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni volinik M?ire Geoghegan-Quinn. „Programmi „Horisont 2020” raames jätkatakse nende uuringute toetamist, et edendada varast diagnoosimist ning täiustada ennetamis- ja ravistrateegiaid käsitlevaid alusteadmisi.”

Nendest eurooplastest, kes surevad alla 65-aastaselt, viib vähk manalateele rohkem kui kolmandiku. Eestis on see number väiksem – 26%. Kõige väiksem on vähisurmade osakaal Bulgaarias, kus vähk põhjustab 15% surmadest. Kõige suurem aga Hollandis ja Sloveenias, kus vähisurmade osakaal on üle 30%. Peaaegu pooled hollandlastest, kes surevad alla 65-aastasena, lahkuvad vähi tõttu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.