Kaido Kolk: tervishoiu seisakust väljatoomine nõuab poliitilist tahet

Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk märgib oma arvamuses, et Eesti tervishoiu stagnatsioonist väljatoomiseks on vajalik poliitiline tahe.

Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk:

Vastavalt riigikohtu üldkogu 9. detsembri 2013. aasta otsusele otsustas riigikogu sotsiaalkomisjon käesoleva aasta 17. novembril ravimiseaduse muudatuse algatuse kaudu delegeerida maaapteekide loomise kohustuse üldapteegiteenuse tegevusloa omajale, kelle tegutsemine on kõige tulusam.

Nimetatud otsus võib asjasse mittepühendunule tunduda esmapilgul sotsiaalkomisjoni poolt õilsa eesmärgi nimel langetatud saalomonliku otsusena, kuid teemasse süvenemisel selgub, et nimetatud otsus ei muuda patsiendi kui teenuse tarbija jaoks praktiliselt midagi.

Kiire analüüs näitab, et kriteeriumid on kujundatud selliselt, et reaalselt uusi apteeke maale juurde tulemas ei ole, nii nagu see on kahjuks juhtunud juba perearstidega. Küll aga satuvad turu liberaliseerumisel löögi alla seni allesolevad maa-apteegid.

Suure tõenäosusega puhkeb uute apteekide avamise puhang seal, kus neid juba niigi piisavalt ja see toob kaasa tööjõu üleostmise, mis nõrgemad apteegid välja suretab. Riigikohus hoiatas, et maa-apteekide kaitseks on vaja meetmeid, kuid eelnõu ei kaitse maa-apteeke mitte kuidagi, vaid seab need täielikult turujõudude meelevalda.
 
Samas ei ole küsimus pelgalt mõnes asutatavas apteegis, vaid tervishoiusüsteemi ümberkorraldamises ning tervishoiuteenuse osutajate -haiglad, arstid, õed, apteekrid, proviisorid- omavahelise koostöö arendamise vajalikkuses nii piiratud ressursiga ning väikses riigis nagu Eesti.

Uuringufirma Praxise näite varal külastab Hollandis 95% inimestest enamasti sama apteeki, mistõttu on ravimite kasutamise jälgimise teenused olnud praktikas juba 1980. aastatest ning sealsed perearstid ja proviisorid konsulteerivad regulaarselt omavahel patsiendi ravi puudutavates küsimustes.

Eestis diskuteeritakse juba pikemat aega aga selle üle, kas apteekrid on tervishoiuteenuse osutajad või mitte, pööramata erinevate riikide praktikate najal tähelepanu asjaolule, kui palju aitab apteegiteenuse arendamine ning koostöö teiste tervishoiuteenuse osutajatega põhjendamatute perearsti, eriarsti ning erakorralise meditsiini visiitide pealt resursse kokku hoida.

Küsimusele, kust ning kuidas saab krooniline haige nädalavahetusel ning pühade ajal mingil põhjusel pikendamata jäetud retsepti ravimi, keegi mõistlikku vastust anda kahjuks ei oska.
 
Lisaks eeltoodule võib nimetatud kavandatav ravimiseaduse muudatus vastuollu minna põhiseaduse (PS) §-s 12 ja 10 sätestatud isikute võrdse kohtlemise ning õiguskindluse põhimõttega. Seetõttu ei pruugi juba tegutsevate üldapteekide omanikele sellise kohustuse panemine olla kooskõlas eelpoolnimetatud

Põhiseadusest tulenevate põhimõtetega. Nimetatud  seadusemuudatus ei paranda muude tervishoiuteenuste kättesaadavust maapiirkondade elanikele, kuna apteekide sulgemine on ainult üks väike osa tervishoius järjest süvenevatest probleemidest, ning seda mitte ainul maa- vaid ka linnaelanike jaoks.

Eeltoodu kohaselt ei tähenda oluliste tervishoiupoliitiliste otsuste vastu võtmata jätmine poliitikute poolt mitte ainult haiglate jaoks järjest pingelisemaks muutuvaid eelarveid ning arstide puudust, vaid ebanormaalselt pikki ravijärjekordi, kallist hooldusravi ning pea olematut järelravi ka patsientide jaoks.

Tervishoiu rahastamises esinevate fundamentaalsete probleemidega ei ole kokku puutunud mitte ainult patsiendid, vaid sellele on piisavalt tähelepanu pööranud nii sõltumatud uuringufirmade raportid, riigikontrolli auditid, sotsiaalministeeriumi enda poolt tellitud aruanded ning kas või järjest enam ummistuvad haiglate erakorralise meditsiini osakonnad.
 
Eelnev alusel tuleks poliitikutel tunnistada, et tervishoius esilekerkinud kitsaskohad ei ole mitte ainult tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse küsimus, vaid ka üks osa riigi sotsiaal- ning regionaalprobleemidest. Tegelikkuses ei saa regionaal- ning sotsiaalpoliitika küsimuste lahendamist kroonilises rahapuuduses vaevlevas tervishoiusüsteemis delegeerida õiguslikult küsitavate konstruktsioonidega äriühingutele.

Riik peab läbi viima vajalikud tervishoiureformid leidmaks seadusemuudatuste kaudu lahendusi kõigi raviteenuse tarbijate jaoks nõnda olulise teenuse võrdse ja ühetaolise kättesaadavuse tagamisele. Igal Eesti maksumaksjal on õigus teada, mida ta oma töötasult makstava 13 protsendilise sotsiaalmaksu eest süsteemilt ka sisuliselt vastu saab.


 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

TEVA otsib RAVIMIESINDAJAT

Tripod Grupp OÜ

21. mai 2018

MEDICUM otsib PEREARSTI / ABIARSTI, PEREMEDITSIINI RESIDENTE, KODUÕDE

Medicum Tervishoiuteenused AS

07. juuni 2018

Meditsiini­uudised

15. mai 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.