Projekt Happy Pregnancy Eesti terviseuuringute maastikul

Viimasel paarikümnel aastal on inimeste eneseteostuse võimalused laienenud ning see on toonud kaasa laste sünni edasilükkamise hilisemasse eluperioodi, nii naiste kui meeste reproduktiivtervise häirete, viljatuse ja rasedustüsistuste sagenemise. Arenenud maades moodustavad viljatud 15-20% last soovivatest paaridest1, kergemad või raskemad tüsistused kaasnevad kuni viiendikuga rasedustest.

Arenenud maades moodustavad viljatud 15-20% last soovivatest paaridest1, kergemad või raskemad tüsistused kaasnevad kuni viiendikuga rasedustest.

Viljatusravis suure läbimurde toonud kehavälise viljastamise meetodid (ingl.k. assisted reproductive technology, ART) on invasiivsed, last soovivale paarile stressirohked ning naise ja sündiva lapse tervisele mitte täiesti ohutud.

Sel aastal avaldatud 300,000 ART protseduuri teel saavutatud raseduste süstemaatiline uuring näitas viis korda kõrgenenud spontaanabordi, enneaegse sünnituse, perinataalne suremuse, lapse madala sünnikaalu ja sünnidefektide esinemise summaarset riski võrreldes loomulike rasedustega2.

ART võib tüsistuda munasarjade hüperstimulatsiooni sündroomiga, mis rasketel juhtudel on emale eluohtlik. Ka emakavälist rasedust esineb ART kasutamise järgselt tavapärasest sagedamini (2-5%). Tõenduspõhiseid andmeid ART pikemaaegse mõju kohta ema ja lapse tervisele praegu veel napib. Seetõttu on täna suunatud pilk tulevikku, et leida uusi mitte-invasiivseid (molekulaar-)diagnostika  ravivõimalusi, mis toetuks iga viljatu paari täpsemale kliinilisele anamneesile.

Sarnaselt teiste arenenud riikidega on kasutusel sünnieelse diagnostika meetodid (rasedusaegne ultraheliuuring, vereseerumi skriiningtest, amniotsentees, jt) loote väärarengute ja kromosoomidefektide avastamiseks3.

Samas on võimalused ema rasedustüsistuste varajaseks avastamiseks ja ennustamiseks veel puudulikud. Praegu on põhitähelepanu pööratud rasedustüsistustega seotud päriliku riski ning platsenta funktsiooni ja ‘tervise’ hindamisele. Implantatsiooni, platsenta arengu või toimimise häired on otseselt seotud korduva raseduse katkemiste, loote kasvuhäirete ning ema raseduseaegse preeklampsia ja diabeedi tekkega.

Mitte-invasiivsed uurimismeetodid, näiteks biomarkerite määramine inimese kehavedelikest (veri, uriin) ja kehavedelikest eraldatud DNA-põhised uuringud on nii loote kui ema suhtes ohutumad ja mugavamad meetodid võimalike rasedusriskide hindamiseks.

Happy Pregnancy (“Development of novel non-invasive biomarkers for fertility and healthy pregnancy“, 01.09.2012-31.08.2015, rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond) on reproduktiivtervise siirdemeditsiiniline uuring.

Uuringu eesmärk on hinnata Eesti teadlaste poolt leitud uute DNA- ja seerumimarkerite kliinilist rakendatavust ja juurutada nende kasutamine viljatuse diagnostikas ja ravis mõlemal partneril ning rasedustüsistuste ennustamiseks ja varaseks diagnoosimiseks.

Paralleelselt jätkub teadus- ja arendustöö, et tuvastada inimese reproduktiivtervise ja erinevate rasedustüsistustega seotud geene, metaboolseid radasid ja molekulaarseid mehhanisme, mis potensiaalselt viiksid diagnostikaks sobilike uute biomarkerite juurutamiseni.

Projektil on kolm põhilist teadus- ja arendustegevuse suunda:
- Reproduktiivhormoonide taset määravate DNA-markerite molekulaardiagnostika kliinilised rakendusvõimalused personaalsema viljatusravi suunas.
- Ema vereseerumi põhiste uute biomarkerite prospektiivse ennustusväärtuse hindamine rasedustüsistuste diagnostikas ja prognostikas.
- Viljatuse ja rasedustüsistustega seotud uute geneetiliste riskivariantide tuvastamine, mis lõpptulemusega päädib nende kasutamisega kliinilises praktikas.

Projekt rajab alustala pikaajalisele reproduktiiv-biomeditsiini uurimistööde seeriale nii Eesti kontekstis kui rahvusvahelises koostöös. Esmakordselt Eestis kogutakse suuremahuline reproduktiivmeditsiini kohort, mis kaasab nii rasedad, viljatuse probleemiga patsiendid kui terved kontrollid.

Kogutav andmestik haarab epidemioloogilisi ja kliinilisi andmeid, bioloogilist materjali (veri, uriin, platsenta, nabaväädiveri) ning unikaalse väärtusena sisaldab ka prospektiivset raseduse kulu jälgimise andmestikku. Patsientide kaasamine Happy Pregnancy uuringusse käivitus 1. märtsil 2013 ja tänaseks on kaasatud SA TÜK naistekliinikus ligi 2000 ja androloogiakeskuses 1500 uuritavat.

Projekt on ajakohane tänase Eesti ühiskonna kontekstis, mida iseloomustab vananamine ja negatiivne iive. Pikas perspektiivis võivad projekti tulemused omada mõju mitte ainult reproduktiivbiomeditsiinis, vaid ka laiemalt. Üha enam pööratakse tähepanu sellele, et reproduktiivtervis peegeldab inimese üldist terviseseisundit kogu elukaare jooksul.

Projekti läbiviijate jaoks on olnud oluline ka Eesti reproktiivbiomeditsiini uuringute viimine maailma kaardile ning rahvusvahelisel kõrgtasemel tippekspertide kutsumine Eestisse, et avardada valdkonna nähtavust. 

Projekti rahvusvahelisse nõuandvasse komiteesse kuuluvad eksperdid rasedustüsistuste, reproduktiivimmunoloogia ja platsenta uuringute alal: prof Ole B. Christiansen (Copenhagen Rigshospitalet, Taani) ja prof Berthold Huppertz (Medizinische Universität Graz, Austria) ning eksperdid androloogia ja meeste reproduktiivtervise valdkonnas: prof Ilpo T. Huhtaniemi (Turu Ülikool, Soome) ja dr Niels J¸rgenson (Copenhagen Rigshospitalet, Taani).

Projekti jooksul toimuvad Happy Pregnancy töötoad, mille raames on Tartus oma teadustulemusi tutvustanud 25 teadlast Eestist ja 20 muudest riikidest. Järgmine töötuba toimub 2015 aprillis, lisainfo uurimisprojekti ja töötoa kohta on leitav www.happypregnacy.ut.ee.

Kuigi käimasolev projekt on lühiajaline, panevad selle jooksul kogutud andmed ja teadmised tugeva aluspõhja edaspidisteks reproduktiiv-biomeditsiinilisteks uuringuteks nii Eestis kui ka rahvusvahelises koostöös.

Projekt loodab anda eeskuju tugevdamaks sünergiat kolmnurgas ‘kliiniline ekspertiis/küsimus – baasteaduslikud uuringud – molekulaardiagnostika rakendused’, mille lõpp-eesmärgiks mistahes valdkonnas on parandada patsiendi diagnostika ja eduka ravi võimalusi.

Projekt kasvas välja koostööst
Projekti partnerid on TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut, inimese molekulaargeneetika uurimisrühm, prof Maris Laan (projekti vastutav täitja), SA TÜ Kliinikumi naistekliinik (koordinaator dr Kristiina Rull), androloogiakeskus, (dr Margus Punab) ja ühendlabori geneetikakeskus (dr Tiina Kahre), ning Quattromed HTI Laborid OÜ (dr Paul Naaber).

Projekti kasvas välja partnerite üle 10 aasta kestnud koostööst ja toetub ühiselt avaldatud teadustulemustele.

 Viited:

1. European Society of Human Reproduction and Embryology, ART factsheet (Juuni 2014).

2. Marino JL jt (2014) Perinatal outcomes by mode of assisted conception and sub-fertility in an Australian data linkage cohort. PLoS One 9(1):e80398.

3. Kai Muru (2014) Prenatal screening strategies, long-term outcome of children with marked changes in maternal screening tests and the most common syndromic heart anomalies in Estonia. PhD Thesis. Faculty of Medicine, University of Tartu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.