Soome tahab pääseda elundisiirdamiste tippu

Koolituse ja selgitustegevuse tulemusel saaks kliiniliselt surnud elundidoonorite arvu pea kahekordistada, kirjutas Mediuutiset.

ELi riikidest on Norra elundisiirdamiste osas klass omaette. 2011. aastal tehti seal 90 siirdamist ühe miljoni elaniku kohta. Soome küündis umbes pooleni sellest. Kliiniliselt surnud doonoreid on Soomes enamasti alla 20. Sellise nimekirja tipus troonivad ELis Hispaania ja Kroaatia.

Soome tervishoiuministeeriumi juures tegutsev töörühm planeerib meetmeid, millega saaks siirdamiste arvu kasvatada. Eesmärgiks on jõuda siirdajate nimekirja etteotsa.

HUSi südame- ja kopsukeskuse südamekirurgia osakonna peaarsti Karl Lemströmi sõnul on siin keskne roll koolitusel. Mitmed elundidoonorid kaotatakse, kuna neid haiglasse tuues pole teada, et tegemist on võimaliku doonoriga.

Lemströmi sõnul on elundiloovutus endiselt juhuslik ja tugineb eelkõige haiglapersonali spontaansel aktiivsusel. „Äratundmine peaks toimuma juba kiirabis. Paraku see sageli nii ei ole. Iga ülikoolihaigla peaks looma võrgustiku, kus on vastutav arst ja õde või meeskond, kes haldaks teavet elundidoonorluse kohta,“ ütleb Lemström.

Kui potentsiaalne doonor avastatakse, saab vajalikud protseduurid kohe käivitada. Tegemist on neuroloogiliselt raskes seisundis inimestega. Üks kriteerium on näiteks 8 või alla selle Glaskow kooma skaalal.

Lemströmi sõnul patsiendi ära tundmine ja sellele järgnevad protseduurid ei ole väga keerulised võrreldes näiteks ajuinfarktiga. „See tuleb vaid rutiinseks saada, kuigi sellised juhtumid on harvad,“ leiab Lemström.

Seadusemuudatusest pole suurt kasu olnud

Seadusandluse muutus pole elundiloovutuste arvu märgatavalt suurendanud. 2010. aastal jõustunud seaduse kohaselt on kõik patsiendid vaikimisi elundidoonorid. Nende elundeid ei kasutata, kui on teada, et nad on selle ära keelanud. Neeru- ja maksaliidu tegevjuht Sari Högströmi sõnul on doonorikaart siiski endiselt oluline. Kaart kindlustab surnu soovi täitmist, sest praktikas küsivad arstid patsiendi omaste soovi, kui patsiendil pole doonorikaarti.

„Suur osa siirikutest tuleb kliiniliselt surnutelt. Arstid suhtlevad omastega ja selgitavad neile, et kliiniliselt surnud inimene vastab surnu kriteeriumitele. Omastel on sellest raske aru saada, kui patsiendi elulisi funktsioone hoitakse kunstlikult toimimas,“ räägib Lemström.

Soomes on tehtud teistest Põhjamaadest vähem elundiloovutusi elusdoonoritelt. „Elusdoonorite arvu suurendamine kaalutletult ja mõõdukalt on lähiaastate prioriteet,“ ütleb Högström. Viimastel aastatel on elusdoonor olnud enamasti vanem, kes on loovutanud neeru oma lapsele. Elusdoonorite puhul võivad esile kerkida ka eetilised probleemid. „On oluline, et nii loovutaja kui ka elundi saaja saaksid otsuse langetamiseks võimalikult kvaliteetset teavet ja et otsus oleks ühene,“ ütleb Högström.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.