„Eesnäärmekasvaja diagnoos ei võrdu enamikel juhtudel surmaotsusega,“ ütles SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arst-õppejõud Mihhail Žarkovski. „Eesnäärmevähi diagnoosimise, ravi ja patsientide elukvaliteedi tõstmise vallas on maailmas ja meil Eestiski toimunud suured muutused – need arengud lubavad päästa elu, või väga kaugele arenenud eesnäärmevähi juhtudel tagada vähemalt elamisäärsed viimased aastad pajudele sellistele patsientidele, kelle jaoks veel kümme aastat tagasi oleks diagnoosi saamine tähendanud kindlat tõvevoodit või surmaotsust.“
Žarkovski sõnul on kantserofoobia ehk hirm vähihaiguse ees ühiskonnas siiski väga suur ning kasvaja avastamisel arvab enamik, et neil on elada jäänud vaid mõned kuud. „Kuid erinevalt teistest kasvajatest areneb eesnäärmekasvaja aeglaselt ja kui haigus varakult avastatakse, on arstidel aega mõelda, millise raviviisi kasuks otsustada,“ kinnitas Žarkovski. „Seepärast tuleb sellest haigusest rohkem rääkida, see aitaks meestel vähem muretseda. Muidugi peaks sellest rääkima arstid, sest inimesed, kes pole meditsiini ja ravimisega otseselt seotud, ei suuda kogu teavet esitada.“