Autor: Violetta Riidas • 16. detsember 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ravijuhendite nõukoja juhi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna prodekaan prof Margus Lemberi sõnul on nõukoja kolm esimest tegevusaastat olnud kõigile osapooltele väga arendavad ning töised.  „Heameel on tõdeda, et käesoleval aastal on esitatud ravijuhendite nõukojale heaks kiitmiseks kaks uut ravijuhendit, lisaks on töös veel kaheksa ravijuhendit ja kolm patsiendijuhendit,“ ütles Lember. „Ravijuhendite koostamine ja kooskõlastamine on olnud töömahukas, ent osalejad on saanud olulise kogemuse ning oskuse  tõenduspõhisust hinnata. Valminud ravijuhendid on olulisel kohal aitamaks nii üliõpilasi, residente kui ka kogenud arste.“

Haigekassa juhatuse liikme Mari Mathieseni sõnul on nõukoja esimesed kolm tööaastat olnud uue tõenduspõhise metoodika koostamise ja selle kasutuselevõtu periood. „Selgeks on saanud, et ühe uue, parimal rahvusvahelisel praktikal põhineva ja samas Eesti tervishoiukorraldusega arvestava ravijuhendi koostamise protsessi optimaalne pikkus alates teemaalgatusest kuni valmimiseni on ligikaudu kaks aastat,“ kirjeldas Mathiesen seniseid kogemusi. „Nõukoja poolt koostamiseks valitud ravijuhendite teemad on olnud väga asjakohased ja olulised, võimaldades märkimisväärselt ühtlustada diagnostikat ja ravikäsitlust ning seega eeldatavalt ka tulemust patsientidele.“