Igor Sobolev, Eesti HIV-positiivsete võrgustiku juht, kirjeldab värvikalt oma päeva.

Silmaluugid tuleb kell kaheksa lahti lüüa – see on üks igikestev sõda iseendaga. Pool tundi võtan selleks, et leppida ärkvelolekuga ning veenda end, et päev on alanud ja oleks aeg juba püsti tõusta.

Hommikune jahedas vees kümblemine aitab mind liikvele. Ka teised pereliikmed on saanud jalule ning kuraasikas Pärsia kass Kljopa nõuab tähelepanu ja midagi maitsvat hambusse. Teekann köögis kujutab eriti häälekalt ette, et on möödunud sajandist pärit auruvedur – täiesti võimatu on talle selgeks teha, et ta on teekann ja ei midagi enamat!

Jogurt hommikusöögiks, ruttu autosse ning rooli keerates mõtlen läbi oma päevaplaani: kõned, kohtumised, päringud, koosolekud, hanked, projektid, dokumendid, veel kord kõned.

Edasi loe Õhtulehest