Tervisekeskuste tingimused on kaldu haiglate suunas

Uuel aastal investeerib sotsiaalministeerium u 85 miljonit eurot ELi abiraha, et katta Eesti ajakohastatud tervisekeskustega. Tingimused näivad perearstidele ebasoodsad.

Ehkki mõne aasta eest saatis plaani pigem skepsis, siis  meetme lõppjärgus on tekkinud mitmeid huvilisi projekti vedama ja soovijaid eurorahaga toimetama.

Plaan on suurejooneline: kokku on 2023. aastaks plaanis luua Eestis vähemalt 35 uut keskust. Laias laastus on nende ehitamisest huvitatud kolm ringkonda: perearstid, kohalikud omavalitsused ja eriarstiabi osutajad ehk haiglad.

Sotsiaalministeerium esitles 21. oktoobril toetust soovivatele osapooltele kriteeriumeid, mis kandideerimisel lisa­punkte tagavad.

Järveotsa perearstikeskuse ja perearstide seltsi juht Diana Ingerainen tõi kuuldust kõneldes välja, et tingimuste hulgas oli punkte, mille perearstid toetuse saajana kohe välistaksid. Üks lisapunktide garantii on näiteks see, et raha taotleja on ka varem saanud ELi toetust. “Perearstid ei ole kunagi saanud ELi toetust ja see asetab meid hoobilt kehvemasse positsiooni,” oli perearstide seltsi juht nördinud.

Lisaks saavad eelise need, kes osutavad võimalikult palju teenuseid. Perearstikeskuses osutavad pigem vaid perearsti- ja pereõeabi. See jälle paneb nad taotlejatena kehvemasse positsiooni. Ta möönis, et oktoobrikuine ettekanne ministeeriumis oli väike ohu märk sellest, mis suunas projektiga liikuda võidakse.

Et saada ministeeriumist lisaselgitusi kriteeriumite kohta, saatis perearstide selts 7. novembril neile päringu, kus toob välja lisaks nimetatud küsitavustele ka muid tähelepanekuid, mis tuleks enne meetme rakendamist üle vaadata ja muuta.

Sotsiaalministeeriumist öeldi, et seadusest lähtuvalt on neil vastamiseks kuu aega ja seda vastuse koostamiseks ka kasutatakse.

Valikukriteeriumiks peaks jääma pädevus
Ingerainen leidis, et tervisekeskuste loomine peab baseeruma pädevusel, mis on pere­arstikeskustel juba olemas. “Kui mõni haiglajuht ka ütleb, et ta oskab seda teha, siis tegelikult on siin paraku siiski oma spetsiifika,” ütles ta. Euroopa Liidus on OECD liikmesriikide võrdluses esile toodud just Eesti peremeditsiini tugevust, järjepidevust ja seda peaks püüdma säilitada, jätkas perearst.

Seltsi juht on veendunud, et tervisekeskused peaksid kuuluma just perearstikeskusele. Samas mõeldav variant oleks seegi, et tervisekeskust opereeriks kohalik omavalitsus koostöös piirkonnaperearstidega. “Ehk et pädevus tuleks perearstidelt, aga kogu projektiga toimetamine ja ka näiteks ruumide omamine võiks jääda omavalitsustele,” ütles Ingerainen.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) esimees Kaupo Rätsepp kinnitas, et tervisekeskuste teemal on liidu liikmetega arutelusid olnud ja ka sotsiaalministeeriumiga on sel teemal kohtutud.

Omavalitsused on huvitatud heast arstiabist
Rätsepp ütles, et ehkki tervishoiu korraldamine ei ole otseselt KOVide ülesanne, on kõik omavalitsused huvitatud sellest, et nende piirkonnas oleks see teenus hästi kättesaadav, et oleks selle osutamise korralikud ruumid jne. Samamoodi nagu näiteks ka politsei ja päästeametiga.

Harku vallavanema ametit pidav Rätsepp tellis hiljuti eskiisi kohalikule plaanitavale tervisekeskusele, see vaadati novembri keskel koos perearstide ja arhitektidega üle, et olla valmis selleks, kui seotud meede sotsiaalministeeriumis joone alla saab. “Kindlasti oleks meil palju toredam, kui perearstid või ministeerium ise seda teeksid, aga ma usun, et ministeeriumi huvi on pigem anda see ülesanne KOVidele, sest seda projekti ei rahastata ju täies mahus,” rääkis Rätsepp. Kui suur toetuse taotleja omaosalus olema hakkab, pole veel selge. Rätsepp ütles, et kui algul olid proportsioonid 75% toetust ja 25% omaosalus, siis viimane info kõneles juba proportsioonist 50:50.

Kuna meedet veel ei ole, siis teevad omavalitsused Rätsepa sõnul seda oodates vaikselt siiski ettevalmistusi tulevaks.

“Kevadel kohtusime ka terviseameti ja haigekassa inimestega ja leidsime, et Harku vallas võiks tervisekeskuse realiseerudes olla 6–7 perearsti,” rääkis vallavanem. Täna on neid piirkonnas aga kolm – kaks perearsti Tabasalus, üks Harkus.

“Järgmisel aastal meil suure tõenäosusega mingit raha välja käia ei tule, kuna meedet veel ei ole ja kõik võtab esialgu aega,” ütles Rätsepp. Meetme valmides asutakse taotluseid kirjutama, edasi tuleb teha projekt ja ehitushange.

Isegi kui järgmisel sügisel jõuda ehitama hakata, märkis vallavanem, siis rahadega seotud tegevused jäävad suure tõenäosusega ikkagi 2016. aastasse. “Selles mõttes oleme täna võtnud rahulikult, ega ole järgmisse aastasse seda omaosalust planeerinud,” ütles ta.

Kolmas huvigrupp on eriraviasutused. Ida-Viru Keskhaigla ülemarst Aime Keis kinnitas, et haiglal on huvi tervisekeskuse rajamise vastu olemas. “Konkreetne mõte tuleb juba olemasolevast ja sissetöötatud praktikast, et igasugune tervishoiuasutuste killustatus toob rohkem kulusid kui tulusid ja arvestades kujunevat demograafilist situatsiooni on otstarbekas, kui patsient saab kõik vajalikud toimingud korda ajada võimalikult väikese aja- ja majandusliku kuluga,” ütles Keis.

Ta tõi välja, et kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise suhtes on haiglatel suurem kogemus võrreldes omavalitsustega.

“Raviasutustel on eesmärk tegutseda patsiendi tervise parandamise nimel,” sõnas ta ning lisas, et KOVidel on hulk muid ülesandeid ja terviseprobleemidega tegelemine ei ole omavalitsuste prioriteetide hulgas, mis tuleneb juba KOVide seadusest.

Patsientide jooksutamist jääks vähemaks
Keisi hinnangul võib perearstidel tekkida probleem, et vajalikud diagnostikameetodid tuleb sisse osta ja on hulk diagnostikameetodeid, kuhu perearst ei saagi otse suunata, ainult erialaspetsialist. “Kui tervisekeskus on samas kohas erialaspetsialistide vastuvõtuga, jääb ära patsientide jooksutamine ühest asutusest teise,” lisas ta.

Keisi sõnul on perearstikeskused kindlasti erinevad, ja nii näiteks ei saa võrrelda omavahel arstiabi kättesaadavust pealinnas ja maapiirkonnas. “Ma ei mõtle siin mitte ainult seda, millal saab arsti juurde aja, vaid kuidas patsient arsti juurde saab,” jätkab ravijuht. “Kui päevas sõidab keskuse poole buss vaid hommikul ja õhtul, siis millisest kättesaadavusest me räägime?”

Ka Rakveres tehakse tervisekeskuste projekti tarbeks ettevalmistusi, täpsemalt käib see KOVi ja haigla koostöös.  Raviasutuse juht Ain Suurkaev ütles, et kuna Rakvere haigla omanikeks on Lääne-Virumaa kohalikud omavalitsused, siis on haiglast saanud projekti vedaja. Suurkaev rääkis, et tõenäoliselt saab maakonna tervisekeskus iseseisvaks juriidiliseks isikuks. “Haigla ei saa ise olla perearsti teenuse osutaja ja lihtsalt kinnisvara arendaja rolli me ka ei soovi,” lisas Suurkaev.

Sotsiaalministeeriumist öeldi, et praegu on veel arutlusel, kes saavad olla taotlejad ning missugused on valikukriteeriumid, mille alusel projekte hinnatakse.

ELi raha võivad taotleda lisaks kohalikele omavalitsustele ka tervishoiuteenuste osutajad. Vastavalt rakenduskavale, kus on kokku lepitud tegevused Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel, on eesmärgiks, et investeeringute abil toetatakse pädevuskeskuste ja väiksemate haiglate ning esmatasandi tervisekeskuste omavahelist võrgustumist, mis võimaldab esmatasandi keskustel teha tõhusamat koostööd eriarstidega.

Taotlejate omafinantseering peab olema vähemalt 25%. Kaalutud on ka omaosaluse diferentseerimist. Täpne määr  kinnitatakse ministri määrusega.

Käimas on tervise­keskuste rakendusmääruse koos­tamine. Määruse eelnõu valmib lähikuudel ning siis saab täpsemalt teada struktuuritoetuste taotlemise tingimused. Taotlemine jääb 2015. aastasse.

Sel teemal teeb 16. detsembril toimuval Meditsiin 2015 konverentsil ettekande ka sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping, kes oli varem Rakvere haigla juht.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.