Allik: Tulekus on uus meditsiinimaastik

Jõulised sammud väikehaiglate võrgustamisel tõid Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehele Tõnis Allikule meditsiinimõjutaja 2014 tiitli. Allik usub, et võrgustumisega tekkivad haiglapiirkonnad korrastavad meditsiinimaastikku nii, et see on tulevikus piisavalt liigendatud ja samas liigirikas.

Tõnis Allik, kuidas Te ise tunnete, kui palju on võrgustumise plaanides Teie, kui palju PERHi, kui palju riigi nägemust ja tegevust?
Ma pean selle suundumuse autoriks ja „pioneeriks“ ikkagi Tartu Ülikooli Kliinikumi, kes on ju esimene võrgustuja Lõuna-Eesti Haiglaga. Iga idee käivitamisel on oluline, et „pioneeri“ ideest võtab keegi järgmine kinni ja arendab seda edasi.

Olen võrgustumisele mõeldes toetanud kiiremat ja hõlmavamat kulgu põhjusel, et see võimaldab kujundada kontsernidele sarnast juhtimist ning sünergiat. Olen suutnud selle mõttega nakatada ka haigla juhtkonda laiemalt.

Kui lähtuda ministeeriumi püstitatud euromeetme eesmärgist, siis peaks kumbki piirkondlik haigla, meie ja Kliinikum, võrgustama lähiaastatel viis üldhaiglat. See on mõnevõrra meetme kontekstist (pädevuskeskuste taristu arendamine) lahkuminev, kuid järele mõeldes üsna elegantne ja tulevikku vaatav tervishoiupoliitiline samm sotsiaalministeeriumi poolt. Rahalise ja mahulise käibe osas tähendaks see meile ühe keskmise suurusega kliiniku juurde tekkimist ja võimaldaks tagada juhtimislikult piisava tähelepanu kogu haigla tippjuhtimise tasemel. See ei ole suurushullustus, vaid pigem samm võrgustuvate haiglate huvides, tagades neile kokkuvõttes samaväärset juhtimis- ja erinevate tugiteenistuste ressurssi nagu täna Regionaalhaigla seitsmele kliinikule.

Võrgustumisega on paralleelselt arenenud tervisekeskuste initsiatiiv, mille algatajateks ja eestvedajateks on Eesti Perearstide Selts ja sotsiaalministeerium. Maakonnakeskustes haakub see initsiatiiv võrgustuvate haiglatega ja annab huvitavad väljakutsed ka meile. Keskhaiglad ei ole otseselt seotud kummagi teemaga, kuid kui jälgida koostöösidemete arengut Ida-Viru Keskhaiglal Kliinikumiga ja Pärnu Haiglal meiega, siis joonistubki välja uue koostööle üles ehitatud tervishoiumudeli vundament. Regionaalhaiglal ja Kliinikumil on tekkimas tänase abstraktse teeninduspiirkonna asemele märksa konkreetsem vastutuspiirkond, mis hõlmab otsesemalt sellesse jäävate haiglate ja kaudsemalt perearstide koostööd.

Mind isiklikult erutab professionaalselt väga võimalus püüelda haiglate ja perearstidega koostöös paremate ravitulemuste ja patsiendikesksema ravi poole. Usun, et maakondliku tervisekeskuse mudel annab selleks hea nö väikese skaala võimaluse proovimiseks. Maakonnahaiglatel on nii võrgustumisest (pädevuskeskuse tugi, sh arstid) kui tervisekeskuste tekkimisest (arstide arvu kasv haigla pinnal) ainult võita. Muuhulgas annab see ka võimaluse säilitada oma reputatsioon meditsiinikeskusena oma maakonnas. 

Haiglate võrgustumisest hakati rohkem rääkima 2014. aastal, kuid kui pikk on tegelikult ettevalmistusprotsess selleks olnud? Kas olete aasta lõpuks jõudnud nii kaugele kui lootsite?
Olen seda asja üsna avalikult ajanud ja mingit varjatud eeltööd ei ole olnud. Alustasime 2013 aastal ja siis Hiiumaa Haiglaga. Eelduse selle käivitamiseks andis senine koostöö ja kavandatud kiirabireform. Tol korral ei jõudnud me aga ametlike läbirääkimiste alustamiseni. Tasapisi jõudsime kohtuda enam-vähem kõikide Põhja- ja Lääne-Eesti haiglate juhtkondade ja omanike esindajatega.

2013. aasta sügisel toimusid esimesed töised kontaktid Rapla Haiglaga ning 2014. aasta kevadel algasid läbirääkimised Rapla ja Läänemaa Haiglaga ning nende algus fikseeriti sõlmides ühiste kavatsuste protokollid. Läbirääkimisteks moodustati delegatsioonid ning alates sellest hetkest on toimunud konstruktiivsed ja tõhusad läbirääkimised, mille käigus on mõlemal poolel suurenenud veendumus selle sammu õigsuses.

Läbirääkimised olid üsna avatud ja leidsid operatiivset kajastamist maakondlikes ajalehtedes. Ca 6 kohtumise tulemusel on sündinud otsuste pakett, sh asutajate leping, asutamisotsus ja uute sihtasutuste põhikirjad. Me soovime luua seniste haiglate baasil uued sihtasutused, mille asutajateks on haiglate senised asutajad ehk kohalikud omavalitsused ning Regionaalhaigla.

Sellele peavad lõpliku heakskiidu andma mõlema poole asutajate esinduskogud, Regionaalhaigla peab lisaks saama loa ka Vabariigi Valitsuselt. Otsusteni võiks jõuda detsembris-jaanuaris.

Otsuste paketis määratletakse nii haigla perspektiivne profiil, tehtavad investeeringud kui ka juhtimise korraldus. Eesmärk on tagada selle kaudu nii haiglale, omavalitsusele kui patsientidele tänasest suurem kindlus tuleviku ees. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et meile antakse õigus olla osalised haiga juhtimises, sh investeeringute korraldamises, ja meie võtame kohustuse tagada haigla tegutsemine üldhaiglana enam-vähem praeguse teenuste paketiga. Et üldhaiglad oleksid jätkusuutlikud ka oma taristu kasutamisel, on kindlasti oluline Regionaalhaigla investeering loodavate sihtasutuste põhikapitali.

Lisaks otsustuspaketile on mõlema haigla jaoks kindlasti suureks väärtuseks paralleelne funktsionaalse (hoonestu) arengukava koostamine nii meie kui ka haiglaväliste professionaalide kaasabil. Võib öelda, et nii Rapla kui ka Läänemaa Haiglad on protsessi lõppedes valmis ka tervisekeskuste meetmest EL toetust taotlema.

Tahan siinkohal tunnustada kõiki, kes on olnud vähem või rohkem selle protsessi osalised. Teemasid on käsitletud professionaalselt ja õhinaga oma põhiülesannete kõrvalt. Tubli töö!

Mis on seni osutunud kergemaks, mis raskemaks kui ootasite? Kuivõrd teete võrgustumise raames koostööd TÜKiga ja milline võiks olla kahe haigla koostöö siis, kui võrgustumine on lõpule viidud?
Eks põhiprobleemiks on ikkagi hirm muutuste ees. Ma ei näe hetkel selles suurt probleemi, et teised haiglad esialgu kaasa ei tulnud.

N.ö piloodi käigus on idee saanud selgemaks, see on läbimõeldum ja tegeletud on rahastamise küsimusega. Settinud on ka tervishoiupoliitiline arusaam. Erinevaid hirme, interpretatsioone ja kriitikat on muidugi ka olnud. Alustades Regionaalhaigla peidetud omakasu otsimisest ja lõpetades „iseseisvusdeklaratsioonidega“. Eks selle mõttega harjumisele ja kasu nägemisele tuleb natuke aega anda. Aga järgmisel aastal, kui valimiste emotsioonid on vaibunud, üritame juba uute läbirääkimisteni jõuda.

Ootamatu reaktsiooni oli ehk mõnede koostöösidemete katkemine või vähemalt selle ohu tekkimine võrgustuvatel haiglatel teiste haiglatega ning sellest tekkinud segadus. Sellest on kahju, sest ideeks on ju ikka koostöö arendamine. Loodus aga tühja kohta ei salli ja eks uued sidemed kasvavad peagi asemele ja mitte ainult Regionaalhaiglaga. Samas näitab see, kui habras ja juhtide emotsioonist lähtuv oli haiglate koostöövorm senini.

Kliinikumiga on meil konstruktiivne suhe ja suhtlemine juhatuste vahel olnud pidev, see on võimaldanud erinevaid arusaamasid ühtlustada. Põhiline eriarvamus võrgustumise osas on meil olnud ehk protsessi kulgemise kiiruses ja ulatuse osas – seekord kaldusid valikud nooremate meeste (sh eelmine sotsiaalminister) visiooni suunas. Samas on meil olnud ja jääb võimalus teineteise tegevusi kõrvalt jälgida ja teineteise õnnestumistest ja vigadest õppida.

Mida on riik vastanud PERHi taotlusele omalt poolt võrgustumisse investeerida ja kas rahaküsimus võib saada mingil hetkel plaanide ellu viimisel takistuseks?
Raha, st investeering võrgustuvatesse haiglatesse on kriitilise tähtsusega. Seda nii sisulises (taristu areng) kui ka vormilises mõttes, sest haiglale kui ettevõttele tekib lisaks uus asutaja/omanik, kes saab kontrolli ka olemasolevate varade üle. Nii tavade kui seaduste kohaselt käib sellega kaasas rahaline panustamine. See teema on olnud algusest peale suhtlemisel riigiga laual ja kuigi alguses otsiti igasuguseid alternatiivseid lahendusi, siis tundub, et nüüd on selge, et võrgustumise teema peab saama kajastatud ka riiklikus eelarvestrateegias ja perspektiivsetes riigieelarvetes.

Selgust vajab edaspidi EL struktuurifondide raha kasutamise ja võrgustumise seos. Minu nägemuse kohaselt seal küll otsest seost ei ole – see raha on mõeldud ikkagi taristu arendamiseks. Tõsi, selle raha saamisel võiks võrgustuvatele haiglatele anda eelise, see stimuleeriks protsessi. 

Kui kulukaks kogu võrgustumisprotsess PERHile läheb? Kuidas plaanitakse arstid maakondade ja Tallinna vahel liikuma panna? Kas liikumine peaks hakkama toimuma mõlemas suunas, st maakondade arstid saavad käia ka PERHis praktiseerimas? Mis on see, mis motiveerib PERHi arste minema maale?
Võrgustumise protsessi läbiviimine ei ole ülemäära kulukas. Meie poolt on osalenud mõlema haiglaga peetud läbirääkimistes ja taustaanalüüsides kümmekond inimest. Rahaliselt märksa suurem on tütarhaiglasse tehtav investeering. Siin on õnnestunud erinevatele ministeeriumidele selgitada, et see raha peab tulema riigieelarvest. Raha suuruse osas pani Lõuna-Eesti haiglaga märgi maha Kliinikum ja nii kujuneski lõpuks plaan, et kuni 5 miljoni eurose käibega üldhaiglal on lootust saada 1,25 miljonit eurot ja kuni 10 miljoni eurose käibega üldhaiglal 2 miljoni euro suurune investeering põhikapitali. See on küllalt suur raha, mis tuleks riigieelarvest tervishoidu juurde. Koos EL raha kaasamise võimalusega saab sellega haiglate hoonete renoveerimiseks palju ära teha.

Ilmselt on meil seoses uute tütarhaiglatega kulusid ka tulevikus. Olgu selleks siis inseneride oskused või muu tugikompetentsi abi. Iga liigutust kirja muidugi ei panda, kuid ega tasuta lõunaid ka olla saa. Efekt avaldub selles, et kulu tekib ikka ainult siis, kui vajalikku abi saadakse.

Kõige olulisem võrgustumise juures on muidugi ootused personaliprobleemi leevendumisele. Olen välja käinud idee tekitada Regionaalhaigla arstidele lepinguline kohustus töötada osakoormusega väljaspool Tallinna. Kuigi idee on alles väljatöötamise faasis, on mitmed tuntud tervishoiukriitikud jõudnud selle juba hukka mõista. Olen nõus, et vabatahtlikkus on parem kui sund. Õnneks on minu väike sotsioloogiline küsitlus uute arstide töölevõtmisel näidanud, et vastuseisu tegelikult ei ole. Idee mõte seisneb ikkagi selles, et Regionaalhaigla muutuks värbamises aktiivsemaks ja võtaks perspektiivis tööle rohkem arste kui endal otseselt vaja. Selle arvelt saaksime katta töögraafikuid ka tütarhaiglates. Samas ei kao võrgustumisega ühelgi haiglal vastutus ja kohustus ise endale personali leida, olla atraktiivne töökeskkonnalt, töökultuurilt ning tekitada töötajates usaldust ja usku tulevikku. Kuna ainult Tallinna arstide peal töötavat maakonnahaiglat päris ette ei kujuta, siis tuleb loota ja panustada ka vastupidisele mudelile s.o arsti töökoht põhiajaga maakonnas ja võimaluse töötada (ja õppida) osakoormusega Tallinnas. Võib-olla jätab mõni arst tulevikus maakonnahaiglast Soomegi minemata, kui saab osaliselt töötada Regionaalhaiglas. Kindlasti jääb, aga loodetavasti mitte valdavaks, ka lisakoormusega töötamine. 

Milline haigla on PERH viie aasta pärast ja kuidas üldse näeb siis välja Eesti „meditsiinimaastik“?
Praegu toimuv ongi huvitav selles mõttes, et see „maastiku“ teema võib leida rahuliku lahenduse. Võrgustumisega tekkivad haiglapiirkonnad korrastavad meditsiinimaastikut nii, et see on piisavalt liigendatud ja samas liigirikas. Võrgustumine ja tütarhaiglate kaasamine Regionaalhaigla kui kontserni igapäevasesse sujuvasse toimimisse võtab mõnedki aastad. Regionaalhaigla visioon ja missioon kontsernina aga ei muutu – saada Euroopas tunnustatud meditsiinikeskuseks ning tagada paljuprofiilse akuutravi haiglana Eesti elanikkonna ja tervishoiusüsteemi arstlik turvalisus. Võrgustumine lihtsalt avardab nende eesmärkide täitmise geograafiat.

Mida Te ise peate oma suurimaks saavutuseks suurhaigla juhina ja mis on see, mida tahate veel kindlasti ära teha? Kui Teid esmakordselt PERHi juhiks valiti, rõhutati palju seda, et olete tulnud nö väljastpoolt ja Te pole meedik. Kas tunnete, et Teid on aastatega meditsiiniringkondades omaks võetud? Kuivõrd olete Teie meditsiini omaks võtnud: kas tahate jääda selle valdkonnaga seotuks ka siis, kui aeg PERHi juhina saab ümber?
Tunnen ennast tervishoius üha paremini, eks seda toetab ilmselt suurem õnnestumiste arv võrreldes ebaõnnestumistega ning kogemuste ja usalduse kasv mõlemast.

Usun, et oleme suutnud Regionaalhaiglas luua organisatsiooni usalduse juhtkonna vastu ja avatud juhtimisstiili. Oleme saavutanud tasakaalu investeeringute ja kulude kasvu vahel. Oleme suutnud infotehnoloogia muuta arsti sõbraks – ükski haigla meedik ei kujuta enam elu ette ilma Pildipanga või radioloogia infosüsteemi või I-Palatita ning paljugi on veel tulemas.

Doktorantide arv ja arstide hõlmatus teadusprojektidesse on tasapisi tõusnud. Oleme alustanud ravikvaliteedi hindamise ja –tulemuste mõõtmisega, tasapisi areneb eksport. Oleme panustamas juhtidesse ja personali juhtimise süsteemidesse. Tundub, et inimestel on meie organisatsioonis huvitav ja kuigi tööd on kohati liigagi palju, hoiab see meid koos ja arengus. Meil on tekkinud vägevad traditsioonid – igal aastal saab haigla endale järjekordse Grandi Man’i või Lady.

Stereotüüpselt võiks haiglajuhi edu siduda uute hoonete ehitamisega. Kuigi tunnen rõõmu ka selle üle (au aga jätan tublidele kolleegidele!), tahaks saavutada enamat. Ja see enamat on tulemuslikum ravitöö, mis põhineb mitte ainult headel arstidel-õdedel ja võimsatel ravitehnoloogiatel vaid ka organisatsioonil tervikuna. Haiglas, kus mõeldakse kollektiivselt kuidas saavutada parem ravitulemus, kus on omane vigadest õppimise kultuur, kus tahetakse ja osatakse kuulata patsiendi ja töötaja arvamust, kus juhtimisotsused on selgitatud ja ressursid nähtavad, kus nii meditsiinilised kui „ärilised“ otsused põhinevad hästi organiseeritud ja töötajate käsutuses oleval informatsioonil, kus tööprotsessid on läbimõeldud (kuid intensiivsed), saavutavad ka parimad arstid veelgi paremaid tulemusi kui sellises haiglas, kus seda kõike ei ole või on ebapiisavalt. Regionaalhaigla on hea auraga organisatsioon ja minu 11,5 aastat on siin möödunud kiiresti ja huvitavalt. Loodan, et lähema 3,5 aasta jooksul õnnestub panustada organisatsiooni, mis saab suuremaks kui haigla hooned. See on minu „maja“, millest lahkun loodetavasti rahuldustundega, kui aeg kätte jõuab.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.