Fond aitab kinkida elupäevi

Meditsiinimõjutaja 3.-4. kohale tulnud Eesti Ekspressi ajakirjanik ja Hille Tänavsuu Vähiravifond "Kingitud elu" üks asutajaid Toivo Tänavsuu nimetab enda sattumist meditsiinivaldkonda "puuga pähe" olukorraks. Idee hakata läbi heategevusliku fondi toetama nende vähihaigete ravi, kelle ravimeid haigekassa ei hüvita, kasvas välja võitlusest, mida Tänavsuu enda perel tuli pidada.

Toivo Tänavsuu emale Hille Tänavsuule, kes võitles pikalt vähiga, kinkis lisaeluaasta  5400eurose kuukuluga vähiravim, mida haigekassa ei kompenseerinud, kuid mille ostmisel sai perekond abi nii firmadelt kui eraisikutelt.

Heategevusliku fondi loomisel oligi oma osa Hille Tänavsuul, kes väljendades mullu detsembris soovi, et kui  tuleb tema aeg "eest ära kobida", nagu ta ise ütles, siis võiks abi saada teised inimesed. Ideed utsitas takka kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi ning juba veebruaris jõutigi "Kingitud elu" asutamiseni. Annetused hakkasid laekuma ja aprillis saabus esimene toetuse taotlus. Samal kuul Hille Tänavsuu suri. "Tema kustus, aga fond puhkes õitsele," meenutab Toivo Tänavsuu fondi algusaega, millest on möödas vähem kui aasta.

Tänavsuu usub, et vaatamata lühikesele tegutsemisajale on läbi "Kingitud elu" juba suudetud Eesti meditsiini mitmelgi moel mõjutada. Esiteks on läbi fondi toodud tervishoidu 200 000 eurot lisaraha, millega on panustatud vähiravi kättesaadavusse.

Teiseks on loodud arstidele lisavõimalus patsientide ravimisel: kui arst ei hakanud varem mõnele haigele pakkumagi ravimit, mis võinuks küll aidata, kuid mis oli väga kallis ja mille inimene oleks pidanud ise välja ostma, siis nüüd tasub sellele võimalusele mõelda. "Meie fondi abiga võib iga vähihaige saada kätte endale vajaliku ravimi, mis ei kuulu ravimite soodusnimekirja," kinnitab Tänavsuu. Ta tõdeb, et kuigi arstid on "Kingitud elust" kuulnud, ei teata kuigi palju sellest, kuidas täpselt fondist raha taotlemine käib ning kui kiiresti otsus tehakse. "Meie nõukogu on võimeline ühe päevaga, isegi tundidega otsustama toetuse andmise üle," kinnitab Tänavsuu, kes on käinud ka suuremates haiglates koha peal, et onkoloogidele fondi võimalustest rääkida.

"Kingitud elu" on senini toetanud kümmet inimest vanuses 20-76 aastat. Keskmine toetussumma ühe inimese kohta on olnud 4000 eurot. Ühelegi taotlejale senini ära ütlema pole pidanud. Kolmele inimesele, kelle puhul on selgunud, et ravi toimib, on antud jätkutoetusi.

Tänavsuu sõnul ei ole neil mingit vanusepiirangut: nad on valmis abistama kõiki imikutest kuni kõrges vanuses inimesteni. "Kingitud elu" on nimetatud viimase lootuse fondiks ja Tänavsuu kinnitusel neile see võrdlus meeldib: nad ei taha konkureerida haigekassaga, vaid ollagi see viimane õlekõrs.

Suhted haigekassaga on sõbralikud, ütleb Tänavsuu. Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross on fondi mitmel puhul tunnustanud. Seda vaatamata asjaolule, et fond teeb haigekassale teatud määral antireklaami. Tänavsuu sõnul tuleb aga aru saada, et haigekassa käed on paljuski seotud ning suured otsused sünnivad hoopis mujal.

Selle mõistmine ei tule aga sugugi kergelt. Kui fondile on käidud suveüritustel ja kaubanduskeskustes annetusi kogumas, on saadud inimestelt vahetut tagasisidet ja see on Tänavsuu sõnul olnud väga laial skaalal. "On neid, kes meeleldi annetavad, kellel on võib-olla kogemus vähiga perekonnas, on ka neid, kes küsivad, et miks riik ei aita. Või öeldakse, et ma põhimõtteliselt toetan vaid oma perekonda või ma põhimõtteliselt ei toeta mitte kedagi."

Negatiivsete hoiakute muutmine annetamise suhtes on üks laiemaid eesmärke, mille fond on endale seadnud. Samuti on fondi loojate sooviks kaasa aidata  kogu Eesti tervishoiusüsteemi personaalsemaks, patsiendikesksemaks ja paindlikumaks muutumisele. Lootustandvaks peab Tänavsuu seejuures uut riskijagamise mudelit ravimite soodustamisel, mida haigekassa katsetab praegu esimeste ravimite peal. Samuti seisab fond selle eest, et ravimite soodusnimekirja pääsemine oluliselt lihtsustuks. Omalt poolt on välja käidud veel mõte, et vähiravimitel võiks olla ka 50% soodustus. "Miks peaks olema määr kas 0 või 100? Kui see oleks kuskil vahepeal, oleks samuti võimalik meie fondi abiga inimestele  ravim kättesaadavaks teha," arutleb Tänavsuu.  Vähifond on vajadusel valmis tegema suunamuutusi ja omaks võtma uusi põhimõtteid, kuidas ja keda toetada.

Tänavsuu märgib, et ta ei ole fondiga nö laulatatud ning võiks mingil hetkel selle tegevusest ka kõrvale jääda. "Aga kui ma näen, kui hästi asi on käima läinud ja kuidas inimesed sellega kaasa tulevad; et oleme saanud aidata perekondi, kes avaldavad siirast tänu, kuna neile on tehtud suur kingitus, siis ma rõõmuga olen seal kaasas nii kaua kui võimalik."

Arenguruumi on fondil veel küllalt, usub Tänavsuu: "Kunagi kaugemas tulevikus võiks toetada ka teiste haiguste kalleid uusi ravimeid. Selles mõttes ma ei näe, et meie tööpõld kuivaks."

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.