Ülle Ernits: Tervishoius on vaja uut mõtlemist

Meditsiinimõjutaja 2. koha pälvis Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits. Tema sõnumist, õdede nappusest ja õeõppe praktikakohtade vähesusest on räägitud juba nii palju aastaid, et seda võiks peaaegu nimetada igivanaks teemaks. Probleem on läinud aastatega aina teravamaks. Ernits arvab, et senise lähenemisega sihile jõuda ei olegi võimalik: tuleb lahti öelda valitsevatest mõttemallidest ning hakata vaatama Eesti tervishoiu tervikpilti avarama pilguga.

Ernits oletab, et üks põhjus, miks õdede mured on tänavu jõudnud rohkemate inimeste teadvusesse, on asjaolu, et õdede esindajad on hakanud oma seisukohti aktiivsemalt meedias avaldama. “Me mitte ainult ei räägi töötubades ja nõupidamistel, vaid julgeme oma arvamusega meediasse välja minna. Ja mitmekesi ja mitme organisatsiooniga,” viitab Ernits sellele, et lisaks temale on ajakirjanduses aktiivselt sõna võtnud ka Eesti Õdede Liidu president Ester Öpik ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Anneli Kannus. Ühiselt saadeti oktoobris ka avalik pöördumine vabariigi valitsusele, kus juhiti tähelepanu õdede puudusele ning tehti ettepanekud, kuidas asja parandada. Mingit vastust senini saadud ei ole.

Septembris Põhja-Eesti Regionaalhaiglas peetud ettekandes tõi õdede liidu president Ester Öpik välja, et Eestis on praegu täitmata ligi 1000 õe ja õendustöötaja ametikohta. Arvestades elanikkonna ja õdede optimaalset suhtarvu, on Eestis

puudu 4000 õde. Raul Allan-Kiiveti 2013. aastal avaldatud artiklist selgus, et selleks, et õdede arv aastal 2032. a oleks ELi keskmisel tasemel, peaksid meie kõrgkoolid vastu võtma 700–800 üliõpilast aastas. Tegelikkus on Ernitsa sõnul see, et vastuvõttu esimesele kursusele on viimastel aastatel isegi vähendatud. Järgmisel aastal võtab Tartu vastu 140, Tallinn 170 tudengit õe õppekavale.

Tekkinud on omamoodi nõiaring, kus õdede vähesus takistab nende juurdekoolitamist: Eestis töötavad õed on nii üle koormatud, et neil ei jää aega tudengite juhendamiseks ning madalad juhendamistasud ei motiveeri sellist lisatööd ka võtma.

Õdede suurenenud vastutus ja iseseisva töö hulk ühelt poolt küll aitavad muuta tööd huvitavamaks ja seeläbi tugevdada soovi töötada kodumaal, kuid teisalt on see õdede töö intensiivsust kasvatanud. “Kui samale hulgale õdedele antakse kogu aeg vastutust juurde ja kuskilt ei tule seda lõtku, et õdede arvu või tugiteenuste hulka suurendada, siis see pole jätkusuutlik,” tõdeb Ernits. Inimene, kes võtab endale praktikandi, vajab aega mõtlemiseks ja planeerimiseks, kuid seda õdedel ei ole. “Praktikant on kõrval, kuid millal on aega küsida, et kas ta sai aru, mida me nüüd tegime või temal minu käest küsida, et miks nii?”  Mõningal määral aitab praktikakohtade nappust leevendada simulatsioonõpe.

Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis on  kolm moodsat robotnukku, kelle peal erinevate olukordade läbi mängimise vastu tunnevad huvi isegi tegevarstid.

Ernitsa sõnul tagab simulatsioonõpe selle, et tudengid on päris praktikaks paremini ette valmistatud ning praktika mahtu on selle võrra ka veidi vähendatud. “Kuid see tähendab seda, et kui tudeng läheb nüüd päris praktikale, ei tohi niisama istumise tunde seal olla, praktika peab olema väga intensiivne.”

Kuigi praegu veel ei ole puudust inimestest, kes sooviksid õeks õppida (Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis kandideerib õe õppekaval ühele kohale keskmiselt 4–5 inimest – toim), hakkavad kõrgkoolid aina enam tunnetama, et ollakse jõudmas n-ö demograafilisse kaussi, kus gümnaasiumi lõpetajate arv väheneb.

Probleemi on püütud ennetada sellega, et on loodud tsükliõppe võimalus: nii saavad õeks õppima tulla ka need, kes juba käivad tööl ja on pereinimesed. Kuid siit tekib jällegi probleem praktikaga: kuidas läheb Tallinnas töötav inimene 1–3 kuuks Eestimaa teise otsa praktikat tegema?

“Igalt poolt, kust vaatad, on käärid,” tõdeb Ernits. Ta usub, et nõiaringist oleks võimalik pääseda, kui hakataks kogu meie tervishoiusüsteemi peale avarama pilguga vaatama. “Peaks mõtlema sellele, et õdedel on aeg anda osa ülesandeid üle hooldustöötajatele ja erakorralise meditsiini tehnikutele. Ja siis võib-olla ei olegi meil õdesid väga palju rohkem juurde vaja,” arutleb Ernits. “Ollakse harjunud, et teatud tööülesandeid täidavad meil arstid või õed, aga kui neid ei ole …”

Ernits soovitab ka iga asutusel oma teenused n-ö osadeks lahti võtta, et mõista, milliste teadmiste ja oskustega inimesi on vaja, et teenus saaks osutatud. Kas hooldaja tuleks toime, kui võimaldada talle teatud täienduskoolitust? “See on ressurss, mille peale pole palju mõeldud,” tõdeb Ernits.

Ta rõhutab, et Eesti tervishoiu kitsaskohtadest üle saamiseks on meil vaja eelarvamustest ja stereotüüpidest lahti öelda.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.