Autor: Siret Trull • 27. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud aastal oli soodusravimite nimekirjas kolm ravimit Diphereline (triptoreliin), Zoladex (gosereliin) ja Incivo (telapreviir), mille eest tasumise võttis haigekassa üle pärast seda, kui ravi oli alustatud tootja kulul ning see oli edukas. Tervishoiuteenuste nimekirjas oli veel kaks ravimit Adcetris (brentuksimab) ja Mepact (mifamurtiid), mida soodustati riskijagamise skeemi alusel. Viiest ravimist kolm olid kasutusel onkoloogias, üks hematoloogias ja üks C-hepatiidi ravis.

Riskijagamise mudeli laialdasem kasutamine on Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütli sõnul jäänud selle taha, et võimalusel eelistatakse siiski transparentse hinna kehtestamist ja ega ettepanekuid riskijagamiseks eriti palju  ei laeku. Tootjad ei esita kunagi ravimi soodustuse taotlust koos konkreetse riskijagamise ettepanekuga, heal juhul antakse märku, et ollakse nõus sõlmima ka riskijagamise kokkulepe.  Alles siis, kui taotluse menetlemise käigus saab selgeks, et nn täishind vastuvõetav ei ole, hakatakse läbi rääkima, milliselt võiks toimuda riskijagamine ja kuidas see muudab ravimiga seotud kulu. Alati kokkuleppele ei jõutagi, sest isegi koos pakutava riskijagamise mudeliga võib ravimi hind jääda liiga kõrgeks.