Autor: Violetta Riidas • 27. aprill 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Aladiagnoositud dementsus on järjest suurem probleem
Dementseid on palju, kuid hooldusasutuse on neid keeruline saada.
Foto: Meeli Küttim
Inimesed unistavad järjest pikemast elueast ja kõrget eeldatavat vanust peetakse töövõiduks. Enamasti vaid demograafid ja eelarvete koostajad näevad selles probleemi, kuna inimene on siiski ülalpeetav ning tema kulud tervishoiule tõusevad hüppeliselt.
Enamasti kujutatakse vanainimesi meeldiva lehte lugeva vanaisana või sukka kuduva vanaemana, kel on vaja vahel rohtusid võtta ja kes ei suuda noortega võidu rahmeldada. Paraku kimbutab vanureid lisaks muudele tõbedele ka oht dementsusesse haigestuda. Nii on uuringutest selgunud, et üle 65aastaste vanuserühmas on dementsuse levimus umbes 5–8%, kuid üle 80aastaste seas kannatab selle sündroomi all juba iga kuues ehk enam kui 20%. Aastaks 2050 on aga hoolt vajavate vanainimeste arv kasvanud maailmas hinnanguliselt kolm korda suuremaks kui näiteks 2013. aastal.