Autor: Violetta Riidas • 31. august 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kaljumäe: "Esmased andmed kinnitavad, et arsti vajadus kiirabis on suurusjärgus 1-3% kiirabikutsetest. Arsti kaasamise otsustab abivajaja esmase läbivaatuse tulemusel õebrigaad. Selline otsus on oluliselt tõenduspõhisem kui üksnes telefoni teel antava esmase teabe alusel otsustamine. Brigaadi käsutuses on välimeditsiini kõrgtehnoloogia ja ravimid. Arstide haiglatöökogemus erakorralise meditsiini vallas võimaldab kõiki neid ka efektiivselt kasutada. Olukorrad, kus kiirabibrigaad arsti appi vajab on taaselustamine kliinilisest surmast, ägedad südame ja hingamispuudulikused, rasked traumad ehk kokkuvõtteks olukorrad, kus haige seisundi stabiliseerimiseks on vaja rakendada eriarstlikke protseduure (narkoos, kardioversioon, pleurapunktsioon, raskete hingamisteede käsitlus, šoki ravi jne). Samuti nõustavad arstid kõiki kiirabibrigaade nende patsientide ravi küsimustes. Põhjalik analüüs ja võrdlev hindamine teiste brigaadidega on plaanis IV kvartalis."