12. november 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

SHARE Eesti teaduskoordinaatori ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse juhataja Luule Sakkeuse sõnul on tõrjutuse mõõtmine keeruline: “Tegemist on hägusa, vastuolulise ja raskesti mõistetava nähtusega. Kui poliitikameetmeid soovitakse suunata inimeste heaolu ja elukvaliteedi parandamiseks, on oluline omada head andmestikku tõrjutuse kohta. Seda SHARE uuring pakubki.”, inimeste vähest kaasatust kogukonda ning isoleeritust. vajavate vanemaealiste hulgas. Hooldusvajadusega inimesed saavad justkui kahekordse karistuse – neid iseloomustab suurem sotsiaalne tõrjutus, kuid ka suurem vajaduse katmatus. See tähendab, et poodide, arstide, apteekide ja pankade vähene kättesaadavus suurendab hooldusvajadust. Riikides, kus pikaajaline hooldus on tagatud riiklikult (Taani, Rootsi, Holland), on hooldusvajaduse katmatuse tase madalaim. Lõuna- ja Ida-Euroopa maades ning Šveitsis, kus hooldusvajaduse tagamine lasub peamiselt perekondade õlul, suureneb vajaduse tõsidusega oluliselt nii informaalne hooldus kui ka katmata vajaduse osakaal. näitajate osas, mis on oluline tervise- aga ka sotsiaalmajandusliku heaolu näitaja. Eestis on Euroopa 15 riigi võrdluses kõige madalam osakaal neid, kel on vanemas eas alles pärishambad. Hambatervisega seotud ebavõrdsuse vähendamiseks oleksid kõige efektiivsemad hambatervisekulude kaetuse parandamisele suunatud meetmed.