HIVi suur levimus on endiselt probleem

HIV-kiirtestimine
HIV-kiirtestimine

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst Helen Mülle rääkis ravimifirma GSK Eesti teaduskoolis HIVi olukorrast Eestis.

Milline on olukord Eestis HIV haigusjuhtude registreerimisel? Epideemia algas 2001. aastal. Viimastel aastatel on haigestumuse numbrid küll kahanenud, kuid aastas tuleb kokku ikka 300-400 uut haigusjuhtu. Sel aastal oli 28. augusti seisuga 181 uut HIV nakkuse juhtu, kõige enam Tallinnas, Ida-Virumaal ja Narvas. 

Kuidas nakkus peamiselt levib? Mülle sõnul on haiguse sugulisel teel levik aasta-aastalt tõusnud ja süstivate narkomaanide osakaal vähenenud. Kui epideemia alguses oli suurem hulk nakatunuid mehed, siis viimastel aastatel on seis naistega hakanud võrdsustuma. Vanuse poolest võib märkida, et 2001-2002 oli palju uusi haigeid vanuses 15-19 eluaastat. Viimastel aastatel on nakkust avastatud just vanemaealistel. “Need patsiendid võivad olla nakatunud aastaid varem, nad jõuavad arsti juurde juba raskes immuunpuudulikkuse seisundis,” rääkis Mülle.

Ravisoostumus on erinev
Eestis oli nakkusarstide vaateväljas eelmise aasta lõpu seisuga 5500, ravil ligi 3000 inimest. Umbes 500 patsienti on jälgimisel erinevates Eesti vanglates.
Mülle jätkas, et sugulisel teel nakatunud patsientide ravisoostumus on hea, kuid narkomaanide ravisoostumuse saavutamine on väga raske. “Need patsiendid nakatavad uusi inimesi. Väga suur hulk inimesi pole aga HIVi nakatumisest teadlikud,” jätkas ta.
Et neid üles leida, tuleb testida. Testimise põhieesmärk ongi leida HIV-positiivsed võimalikult varakult, leida ka patsiendi partnerid. “Kui patsient kuulub riskirühma ja on veel õnneks HIV-negatiivne, tuleb teda harida ja selgitada, kuidas nakatumist vältida,” selgitas nakkusarst.
Juhend testimiseks ütleb, et HIVi suhtes tuleks kindlasti uurida kõiki rasedaid nii arvele võtmisel kui ka 30ndal rasedusnädalal.
Kindlasti kuuluvad jälgimisele HIV-positiivsete naiste vastsündinud, rääkis Mülle. Selliseid lapsi sünnib aastas 100-120. Praegu on tema andmetel Eestis pisut üle 50 HIV-positiivse lapse.
Testida tuleks Mülle sõnul ka neid, kelle puhul on tuberkuloosi kahtlus, kes satuvad kinnipidamisasutusse, on veredoonorid, satuvad arsti juurde seoses abordiga, pöörduvad suguhaiguste kaebustega. Mülle rõhutas, et HIV-testimine on vabatahtlik ja meedik peab alati patsienti informeerima, et seda tehakse.
Mülle sõnul ei esine HIVi alati vaid nn teatud inimestel. Ta tõi oma praktikast veel ühe näite. Tema vastuvõtule tuli kõrgharidusega 39aastane naine, perearsti suunamisega, sest patsiendil oli täpsustamata palavik. Palavik oli püsinud üle kolme kuu. Selgus, et pool aastat enne seda oli naisele tehtud tonsillektoomia, lisaks olid anamneesis korduvad nina-kõrva-kurguhaiguste arsti külastused, pool aastat varem oli tal ka vöötohatis.

Haigus tuleb avastada eos
Naine osutus HIV-positiivseks. “Alustati kiiresti antiretroviirusravi. HIV positiivseks osutus ka tema elukaaslane. Loomulikult tekkis küsimus, kes keda nakatas – see viirus võis olla temal juba ligi 10 aastat,” rääkis Mülle. “Patsient oli varem abielus, abikaasa tegi 8 aastat tagasi suitsiidi, rohkem seksuaalkontakte enne uut elukaaslast tal polnud.” Ravi tulemusena on patsiendil 6. ravikuuks viiruse hulk alla määratava.
Nakkusarst rõhutas, et on väga oluline leida patsiendid võimalikult varakult, et nad nakkust ei levitaks ega jõuaks sügavasse immuunpuudulikkuse staadiumi. Oluline on, et patsient võtaks korrektselt iga päev talle määratud viirusevastaseid ravimeid.

Tasub teada:
Kaasaegne HIV-ravi annab häid tulemusi
? Tänu paar aastat tagasi tehtud uuringutele on teada, et ravil olev patsient, kelle viiruskoormus veres on alla määratava taseme, ei nakata teisi inimesi. Vastav uuring sai 2011. aasta tähtsaimaks teadussaavutuseks ajakirjas Sciences. Varane ravi aitab ka ennetada olulisi haigusjuhtumeid HIVi ravis. Uuringus oli 35 riiki, s.h Eestist ka LTKH.
? Trendid HIV ravis: kaasaegne ravi on 1 tbl päevas, kus on mitu toimeainet. Kuid aastaid tagasi võis tablettide hulk ööpäevas ulatuda 21ni. Praegusel ravil on vähem kõrvalmõjusid.
? Praegune ravi tähendab igapäevaseid tablette. Paljud patsiendid aga ei suuda neid oma eluviisi tõttu võtta. Arendusjärgus on pikatoimelised süstitavad ravimid, nt üks süst kord kolme kuu jooksul.
? Miks on HIV-ravi eluaegne? HIV-nakatunud inimene saab viiruse geenid oma kromosoomidesse, seetõttu on ka ravi eluaegne. Ravimid takistavad küll uute viirusosakeste moodustamist, kuid ei suuda välja võtta kromosoomidesse sisenenud viiruse geene.
Allikas: GSK Teaduskool, GSK Eesti teadus- ja meditsiininõunik Rein Sikut

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.