Riiklikud toitumissoovitused on muutumas

TAI ekspert Tagli Pitsi.
TAI ekspert Tagli Pitsi.

Hetkel kehtivad riiklikud toitumissoovitused koostati "Südame-veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia" raames 2006. aastal. Et pidada sammu kaasaegsete tõenduspõhiste seisukohtadega, on tarvis neid soovitusi uuendada.

Viiendal novembril toimus Tervise Arengu Instituudi korraldatud konverents "Söömine - tõenduspõhised soovitused ja nende rakendamine", kus anti ülevaade Eesti toitumis- ja liikumissoovituste uuendamisest ning vahetulemustest.

Uuendamise protsess algas juba 2012. aastal - pärast seda, kui Põhjamaade toitumissoovituste muutmise töörühm oli oma põhiseisukohad avaldanud. Neist tõenduspõhistest andmetest sai alusmaterjal, mida on täiendatud-kohendatud vastavalt Eesti olude ja võimalustega. Soovituste koostamise protsessis lähtutakse rahvusvahelisest heast tavast ning kogu protsess on olnud läbipaistev. Kõik töörühma - kuhu kuulusid teadlased ja spetsialistid meie üli- ja kõrgkoolidest, erialaseltsidest ning ametiasutustest - protokollid ja otsused on kättesaadavad terviseinfo.ee lehel.

Toitumissoovituste muutusi võiks iseloomustada kahe märksõnaga: "makrotoitainete piiride laienemine" ning "osade mikrotoitainete soovituste tõus". Valkude, rasvade ja süsivesikute soovitusi väljendatakse osatähtsustena energiast ehk kui suure osa üks või teine makrotoitaine kogu päevas saadavast energiast peaks andma. Kui varem oli see valkudel 10-15 %E, rasvadel 25-30 %E ning süsivesikutel 55-60 %E, siis nüüd on see vastavalt 10-20 %E, 25-35 %E, 50-60 %E. Enim tasub esile tuua vitamiini D soovituse suurenemist - täiskasvanutel soovitatakse 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D.

Toidusoovituste peamisteks mõteteks võiks olla "viis peamist toidugruppi on võrdselt olulised" ning "varieeri toite toidugruppide sees".

Inimene võiks iga päev süüa midagi viiest peamisest toidugrupist, milleks on teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad ning marjad, piim ja piimatooted, kala-linnuliha-muna-liha ning lisatavad toidurasvad. Nii toitainete saamise kui toidu ohutuse seisukohast lähtuvalt tuleks toidugruppide sees valida päeviti erinevaid tooteid, sealhulgas erinevate tootjate tooteid.

Võrreldes varasemaga annavad liikumissoovitused lisaks ka soovitusi istumisaja vähendamisele ning ülempiiri liikumiseks, mida ületades tervisekasu enam ei suurene. Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas. Täiskasvanud, sh eakad peaksid aga iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.

Töö toitumis- ja toidusoovituste dokumendi keelelise ja vormistusliku poolega käib hetkel edasi ning jaanuaris pannakse dokument kommenteerimiseks üles terviseinfo.ee lehele. Siis on kõikide valdkondade spetsialistidel võimalik dokumendiga tutvuda ning vajadusel omapoolseid ettepanekuid-märkusi teha.

Lisa kommentaar

  • Tagli Pitsi
    Tervise Arengu Instituudi ekspert

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.