HIV pole ainult narkomaanide haigus

Labor.
Labor.

Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkusarst Helen Mülle rääkis ravimifirma GSK Eesti teaduskoolis HIVi olukorrast Eestis.

Milline on olukord Eestis HIV haigusjuhtude registreerimisel? Suurem epideemia algus toimus 2001. aastal. Viimastel aastatel on numbrid küll kahanenud, kuid 300-400 haigusjuhtu tuleb aastas kokku. Sel aastal on 28. augusti seisuga 181 uut HIV nakkuse juhtu. Juhtival kohal on Tallinn, Ida-Virumaa ja Narva. 

Kuidas nakkus peamiselt levib? Mülle sõnul on sugulisel teel levik aasta-aastalt tõusnud ja süstivate narkomaanide osakaal vähenenud. Kui epideemia alguses oli suurem hulk nakatunuid mehed, siis viimastel aastatel on seis naistega hakanud võrdsustuma. Vanuse poolest võib märkida, et 2001-2002 oli palju uusi haigeid vanuses 15-19 eluaastat. Viimastel aastatel on nakkust avastatud just vanemaealistel. "Need patsiendid võivad olla nakatunud aastaid varem, nad jõuavad arsti juurde juba raskes immuunpuudulikkuse seisundis," rääkis Mülle.

Nakkusarstide vaateväljas Eestis oli eelmise aasta lõpu seisuga 5500, ravil ligi 3000 inimest. Umbes 500 patsienti on jälgimisel erinevates Eesti vanglates.

Mülle jätkas, et sugulisel teel nakatunud patsientide ravisoostumus on hea, kuid narkomaanide ravisoostumuse saavutamine on väga raske. "Need patsiendid nakatavad uusi inimesi. Väga suur hulk inimesi pole aga HIVi nakatumisest teadlikud," jätkas ta.

Et neid üles leida, tuleb testida. Testimise põhieesmärk ongi leida HIV positiivsed võimalikult varakult, leida ka patsiendi partnerid. "Kui patsient kuulub riskirühma ja on veel õnneks HIV negatiivne, tuleb teda harida ja selgitada, kuidas nakatumist vältida," selgitas nakkusarst.

Juhend testimiseks ütleb, et HIVi suhtes tuleks kindlasti uurida kõiki rasedaid nii arvele võtmisel kui ka 30ndal rasedusnädalal. Kindlasti kuuluvad jälgimisele HIV positiivsete naiste vastsündinud, rääkis Mülle. Selliseid lapsi sünnib aastas 100-120. Praegu on tema andmetel Eestis pisut üle 50 HIV positiivse lapse.

Testida tuleks Mülle sõnul ka neid, kes on tuberkuloosikahtlased, kes satuvad kinnipidamisasutusse, on veredoonorid, satuvad arsti juurde seoses abordiga, pöörduvad suguhaiguste kaebustega.
Mülle rõhutas, et HIV testimine on vabatahtlik ja meedik peab alati patsienti informeerima, et seda tehakse.

LTKHs anonüümses kabinetis käis end mullu testimas umbes 2100 inimest vanuses 16-86. Näiteks üks vanahärra tahtis enne surma teada, ega temal seda viirust pole, rääkis Mülle. Positiivse tulemuse sai 1% testijatest ehk 21 isikut.

Mülle sõnul ei esine HIVi alati vaid nn teatud inimestel. Ta tõi oma praktikast veel ühe näite. Tema vastuvõtule tuli kõrgharidusega 39aastane naine, perearsti suunamisega, sest patsiendil oli täpsustamata palavik. Palavik oli püsinud üle 3 kuu. Selgus, et pool aastat enne seda oli naisele tehtud tonsillektoomia, lisaks olid anamneesis korduvad nina-kõrva-kurguhaiguste arsti külastused, pool aastat varem oli tal ka vöötohatis.

Naine osutus HIV positiivseks. "Alustati kiiresti antiretroviirusravi. HIV positiivseks osutus ka tema elukaaslane. Loomulikult tekkis küsimus, kes keda nakatas - see viirus võis olla temal juba ligi 10 aastat," rääkis Mülle. "Patsient oli varem abielus, abikaasa tegi 8 aastat tagasi suitsiidi, rohkem seksuaalkontakte enne uut elukaaslast tal polnud." Ravi tulemusena on patsiendil 6. ravikuuks viiruse hulk alla määratava.

Nakkusarst rõhutas, et on väga oluline leida patsiendid võimalikult varakult, et nad nakkust ei levitaks ega jõuaks sügavasse immuunpuudulikkuse staadiumi. Oluline on, et patsient võtaks korrektselt iga päev talle määratud viirusevastaseid ravimeid.

Tasub teada

* Tänu paar aastat tagasi tehtud uuringutele on teada, et ravil olev patsient, kelle viiruskoormus veres on alla määratava taseme, ei nakata teisi inimesi. Vastav uuring sai 2011. aasta tähtsaimaks teadussaavutuseks ajakirjas Sciences. Varane ravi aitab ka ennetada olulisi haigusjuhtumeid HIVi ravis. Uuringus oli 35 riiki, s.h Eestist ka LTKH.

* Trendid HIV ravis: kaasaegne ravi on 1 tbl päevas, kus on mitu toimeainet. Kuid aastaid tagasi võis tablettide hulk ööpäevas ulatuda 21ni. Praegusel ravil on vähem kõrvalmõjusid.
* Praegune ravi tähendab igapäevaseid tablette. Paljud patsiendid seda aga ei suuda tänu oma eluviisile. Arendusjärgus on pikatoimelised süstitavad ravimid, näiteks üks süst kord kolme kuu jooksul.

* Miks on HIV ravi eluaegne? HIV nakatunud inimene saab viiruse geenid oma kromosoomidesse, seetõttu on ka ravi eluaegne. Ravimid takistavad küll uute viirusosakeste moodustamist, kuid ei suuda välja võtta kromosoomidesse sisenenud viiruse geene.

Allikas: GSK Teaduskool, GSK Eesti teadus- ja meditsiininõunik Rein Sikut

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.