Õdede liidu uus juht: järjepidev alamtunnitasu tõus loob õdedele kindlustunde

Õdede liidu uus juht Tiina Teder.
Õdede liidu uus juht Tiina Teder.

Õdede liidu uus juht Tiina Teder ütleb intervjuus, et pikaajaline ja järjepidev alamtunnitasu tõus loob õdedele kindlustunnet, et palgatingimused paranevad ja see mõjub ka nende väljarändele pärssivalt.

Eesti Õdede Liit valis täna, 1. detsembril toimunud kongressil liidu uueks presidendiks senine juhatuse liikme ja pikaajalise Tartu piirkonna juhi Tiina Tederi, kes vahetas välja seni õdede liitu juhtinud Ester Öpiku.

Kui kaua Te õdede liidu juhatuses olnud olete?

Eesti Õdede Liidu juhatuse töösse olen olnud kaasatud üheksa aastat: viimase aasta juhatuse liikmena ning enne seda olin kaheksa aastat volikogu esinaisena.

Kas õdede liidu juhi koht jätab võimaluse lisaks veel ka praktilist õetööd teha?

4262 liikmega organisatsiooni juhtimine on vaieldamatult töö, mis võtab põhienergia ja tähelepanu. Loodan, et selle viie aasta jooksul ma oma praktilist vilumust õena siiski ei mineta.

Olete kaua aega olnud kiirabiõde – kui kaua täpselt. Miks Te kiirabi kasuks otsustasite omal ajal, kindlasti oleks leidnud mõne rahulikuma ametikoha õena?

Kiirabiõde olen olnud kümme aastat. Erakorraline meditsiin oma dünaamika, intensiivsuse ja pidevalt uute olukordadega oli ja on mulle paeluv ja selle töö iseloom lihtsalt sobib mulle.

Mida töö kiirabiõena Teile enim õpetanud on? Mis on selle töö peamised rõõmud ja suurimad raskused?

Kiirabiõel on otsustamiseks ja tegutsemiseks väga vähe aega, see õpetab fokuseerima ja oskuseid lihvima ja kindlasti on see üks parimaid meeskonnatöö õppetunde. Rõõm on kindlasti see, et väga paljudel juhtudel saab kohe inimest aidata ja töö tulemust näeb kiiresti. Raske on töö intensiivsus ja suur emotsionaalne pinge.

Õdede töökoormus ja töötasu – on need kaks sellised teemad, mida võib pidada ajatult prioriteetseks Eesti tervishoiusüsteemis ja teemad, millega hakkate tegelema ka õdede liidu juhina?

Täiesti õige, õdede töökoormus on jätkuvalt liiga suur, siin on põhjuseks nii õdede puudus, mis sunnib ületööle kui ka väikesed palgad, mille tõttu töötavad paljud õed mitme koha peal. Paraku sõltub päris palju ka töökorraldusest ja siingi on arenguruumi palju.

Pean väga oluliseks õendustöötajate järjepidevat alamtunnitasu tõusu, sest see annab nii töötavatele õdedele kui ka veel õeks õppijatele kindlustunde, et palga eest on ka tulevikus võimalik ära elada.

Õdede liit on olnud iseseisvate õendusteenuste initsiaator ja kindlasti tuleb selles vallas tööd jätkata: iseseisvad õendusteenused peavad jõudma haigekassa hinnakirja, olema igal pool üle Eesti kättesaadavad ja nende kvaliteet peab samuti olema võrdselt hea igal pool Eestis.

Kuidas on praegu lood õdede väljarändega mujale ELi tööle? On seis paranenud viimasel aastal või mitte? Mis seda mõjutab?

Võrreldes viie aasta taguse ajaga on tung välismaale tööle minemiseks vähenenud. Õdede väljarände trendi mõjutab otseselt palgalepe. Just pikaajaline ja järjepidev alamtunnitasu tõus loob kindlustunnet, et palgatingimused paranevad ja see mõjub ka väljarändele pärssivalt.

Õdede täiendkoolituse norm on 60h aastas. Kuidas Teile tundub, kas kõik õed saavad selle nõuetekohase koolituse reaalselt ka kätte?

Täiendkoolituse normi reguleerib küll määrus, kuid suure töökoormuse tõttu ei ole mõnes asutuses võimalik õdesid koolitusele saata, sest muidu ei oleks koolituse ajal kedagi tööle panna.

Tegelikult panustab ka õdede liit oma liikmete koolitamisse märkimisväärselt. Korraldame aastas läbi erialaseltsingute umbes 15 erinevat koolituspäeva. Viimasel paaril aastal ei ole toimunud pea ühtegi alla saja osalejaga koolituspäeva, mis tähendab et meie kaudu saab koolitust ligi tuhat õde aastas.

Hetkel on riigikogus menetluses pereõdede osaline retseptiõigus. Kas selle jõustudes hakatakse kohe ka teistele õdedele seda töist võimalust taotlema? Miks see õigus vajalik on?

Pereõdedele osalise retseptiõiguse andmine vähendab otseselt arstide töökoormust. Jutt käib krooniliste haiguste puhul kordusretsepti kirjutamisest. Osaline retseptiõigus ei tähenda seda, et patsient enam arsti juurde ei saa, aga kui inimesel kaebusi ei ole ja tal on vaja lihtsalt retsepti pikendada, siis ei ole vaja selleks arsti palju kõrgemalt tasustatud tööaega kulutada.

Kuidas Te hindate, kas ja mille poolest erineb Eesti õe igapäevane töö nt Soomes töötava õe tegemistest? Kui palju erineb kohustuste ja võimaluste hulk kahes riigis?

Kuigi põhilise erinevusena nähakse esmapilgul Soome õdede märksa suuremat palganumbrit, toovad Soomes töötavad eesti õed välja hoopis rahulikuma töötempo, mõistliku koormuse ja hea tööõhkkonna. Soome minnakse parema palga pärast, aga sinna jäädakse parema töökorralduse tõttu.

Õdede töökorralduse ja juhtimise küsimustesse on süvenenud mitmed õendusteaduse magistri- ja doktoritööd ja ma väga loodan, et selles valdkonnas tuleb muutusi. Kui me saaksime oma töökorralduse selliseks nagu Soomes, siis oleks palju rohkem neid, kes sooviksid Eestisse tagasi tulla. Tuleb tunnistada, et Soome õendusjuhtidel on võimalus kasutada ka väga häid personali planeerimise abivahendeid.

Kas võtate südameasjaks ka õdede riigikeele oskuse või ei ole see kõige prioriteetsem valdkond lähi-aastatel?

Patsient peab igal juhul saama riigikeeles õendusabi igal pool Eestis. Õetöö ei ole enam protseduurikeskne, vaid see seisneb paljuski nii patsiendi kui ka tema pereliikmete nõustamises.

Ida-Virumaa õdede keeleoskus on tõesti problemaatiline ja see piirab ka nende õdede ligipääsu täiendkoolitusele, mis on eestikeelne. Õdede liit on valmis panustama Ida-Virumaa õdede keeleoskuse tõstmisse ja oleme arutanud selles osas koostööd ka Ida-Viru keskhaiglaga.

On seltsi juhatuses sel aastal õdede riigikeele oskuse teemat arutatud ja millised faktid ja seisukohad kõlama on jäänud sel teemal?

Riigikeele oskus on õdede jaoks hädavajalik nii õendusteenuste osutamiseks kui ka täiendkoolituse saamiseks. Oleme Ida-Virumaa õdede koolitamisse omalt poolt päris palju panustanud ja, tõsi küll, teinud tulemuse saavutamiseks mõningaid koolitusi ka vene keeles. Üks olulisemaid sõnumeid vähese riigikeele oskusega õdedele ongi see, et riigikeeles avaneb õdedele palju rohkem võimalusi.

Kas Teie hinnangul koolitatakse praegu õendustöötajaid tervishoiu kõrgkoolides piisavas mahus, et täita Eesti tervishoiu tööturg?

Eestis on Raul-Allan Kiiveti uuringu järgi puudu 4000 õde. Vajaliku tasemeni jõudmiseks peaks mõlemad tervishoiukõrgkoolid koolitama õdesid kahekordses mahus. Ajutiseks leevenduseks püüame õendusesse tagasi tuua inimesi, kes on omandanud õekutse, kuid on vahepeal töötanud mõnes teises valdkonnas.

Kumma tervishoiu kõrgkooli Te ise lõpetasite ja millal?

Lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli aastal 2003.

Kui mõtlete tagasi oma erialaõppele koolis, siis mida Te praegu õdede õppes muudaksite, millest nt ise tööle asudes puudust tundsite ja mida kool kaasa ei andnud? Mõni spetsiaalne õppeaine, praktiline kogemus, muu?

Lõpetasin kooli üle kümne aasta tagasi ja toona oli palju õppejõude arstiteaduse taustaga. Tänaseks on enamik õppejõude õendusteaduse taustaga ja lähenevad õendusele teise nurga alt. Õetöö seisneb tänapäeval paljuski patsiendi nõustamises, mina selliseid oskusi kaasa ei saanud ja päris töö oli selle võrra keerulisem.

Erinevus toonasega ajaga oli ka see, et siis praktikale saamisega probleemi ei olnud, erinevalt praegusest, kui paljudel õendusüliõpilastel on tõsiseid raskusi praktikakoha leidmisega, mis seab isegi ohtu kooli lõpetamise. 

Tiina Teder oli ainus kandidaat Eesti Õdede Liidu presidendi kohale.

Ta kuulub Eesti Õdede Liitu alates 2003. aastast, aastatel 2006-2014 oli ta õdede liidu volikogu esimees ja Tartumaa piirkonna juht.

Teder töötab on siiani SA Tartu Ülikooli Kliinikumi keskkonnaosakonna juhatajana ja on kliinikumi koolituskeskuse kuraator ja lektor. 2007-2014 töötas Tiina Teder kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse õena ning enne seda samas erakorralise meditsiini osakonna õena ning SA Tartu Kiirabi õena.

Teder lõpetas Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2003. aastal. Ta on olnud mitmete koolitusprojektide, õendusvaldkonna töörühmade ja koostööprojektide puhul eestvedaja ning Eesti Õdede Liidu esindaja. 

Galerii

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.