Tehisveresooned muutuvad tromboosikindlaks

Südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul tuleb tihti rakendada tehisveresooni.
Südame- ja veresoonkonnahaiguste puhul tuleb tihti rakendada tehisveresooni.

Venemaa ITMO Ülikooli teadlased on töötanud välja tehisveresooned, mis pole vastuvõtlikud vereklompide tekkele.

Seda võimaldas saavutada uue põlvkonna ravimit sisaldava kattekihi kandmine soone sisepinnale. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Journal of Medicinal Chemistry.

Kirurgias, mis on seotud südame- ja veresoonkonnahaiguste, näiteks isheemiaga, tuleb tihti rakendada vaskulaarseid transplantaate – tehisveresooni, mille eesmärgiks on verevoolu taastamine vereringe problemaatilises osas.

Vaskulaarsete transplantaatide oluliseks puuduseks on nende kalduvus ummistuda klompide tekke tõttu, mille tulemusena peab patsient kogu elu vältel võtma antikoagulante ning mõnikord võib tarvis olla isegi täiendavat operatsiooni.

Uuringus, mida juhtis ITMO Ülikooli rahvusvahelise uute materjalide ja tehnoloogiate keemialaboratooriumi juht Vladimir Vinogradov, pakkusid teadlased välja lahenduse.

Neil õnnestus sünteesida õhuke kile, mis oli valmistatud tihedalt kõrvuti paiknevatest alumiiniumoksiidi nanovarrastest ja segatud trombolüütilise ensüümi (urokinaasi tüüpi plasminogeeni aktivaatori) molekulidega. Vaskulaase transplantaadi sisepinnale kinnitatud kile mõjul täitub transplantaadi parietaalne piirkond stabiilse kontsentratsiooniga plasmiini-nimelise ainega, mis suudab tekkivaid klompe lahustada.

Ainulaadse kile kaitse

Kile ainulaadsed omadused tulenevad selle struktuurist, mis on plasminogeeni aktivaatorit sisaldav poorne maatriks. Maatriks kaitseb plasminogeeni aktivaatorit organismi agressiivse keskkonna eest, säilitades samal ajal ensüümi võime toimida koos teatud väliste ainetega pooride süsteemi kaudu.

Konkreetselt laseb maatriks sisse plasminogeeni, looduslikult vereplasmas sisalduvat proensüümi. Kui plasminogeen saab maatriksi sisemuses kokku plasminogeeni aktivaatoriga, tekib klompe lahustav plasmiin.

Julia Tšapurina, laboriteadur ja uuringuraporti juhtiv koostaja, viis läbi mitu katset, mis aitasid kile tõhusust demonstreerida. Ta rääkis, et täiustatud vaskulaarse transplantaadi toime katsetamiseks kasvatasid nad tehisklombi, mis koosnes trombiiniga segatud vereplasmast. Siis paigutasid teadlased selle transplantaadi sisse.

“Katse tulemused olid hämmastavad. Peagi hakkas klomp lahustuma ja läbi transplantaadi lekkima,” kirjeldas Tšapurina. “Reaalses keskkonnas hävitaks meie kattekiht klombid nende tekkestaadiumis, tagades pidevalt takistamatu verevoolu transplantaadis.”

Kasutusiga pea piiramatu

Viimase põlvkonna vaskulaarsete transplantaatide aluseks on ravimi elueerimise tehnoloogia. See tähendab, et need suunavad ravimit aktiivselt verre. Selliste transplantaatide eluiga sõltub tihti transplantaadis sisalduva ravimi kogusest.

Põhimõtteliselt lükkavad need üksnes klompide teket edasi. Teadlaste väljatöötatud süsteem põhineb ravimi hoidmises poorses kaitsekorpuses, mis muudab sellise transplantaadi eluea praktiliselt piiramatuks.

“Meie meetod on ideepõhine ja seda võib rakendada mitte üksnes tehisveresoonte, vaid mistahes tüüpi transplantaatide korral. Tuleb lihtsalt valida õiget tüüpi ravim,” märkis Vladimir Vinogradov.

Lisa kommentaar

  • Science Daily
    tõlkis Kalle Klein

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.