Koondamiskvoodid puudutavad ka haiglaid

Kantsler Marika Priske.
Kantsler Marika Priske.

Sotsiaalministeerium on saanud valitsuselt ülesande koondada tuleva aasta mai lõpuks valitsemisalast 235 teenistuskohta. Sellest 76% langeb kolmele riigihaiglale.

Sotsiaalministeeriumi arvestuste kohaselt tuleb neil koondada maikuu lõpuks Põhja-Eesti Regionaalhaiglast 80 ametikohta, Tartu Ülikooli Kliinikumist 85 ja Viljandi Haiglast 13 ametikohta.

Muudatus puudutab eranditult riigisektorit ja selle peamine põhjus on tööealise elanikkonna vähenemine.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske rääkis, et on iga juhtkonna otsustada, milliste ametite esindajad asutuses koondatakse. Ehkki koondamine kärbib kolmes haiglas keskmiselt vaid 2% ametikohtadest, on see raviasutustele talutav vaid ühekordse üritusena. Haiglajuhtide kartus on aga, et ametikohtade näpistamine muutub neile iga-aastaseks kohustuseks.

Teisalt tõi Priske välja, et ühekordsena on paar protsenti koondamist palju väiksem kui loomulik tööjõu voolavus, sest aeg-ajalt tuleb igas asutuses töökorraldust revideerida ja mõelda, kuidas on võimalik väiksema arvu töötajatega ära teha enam-vähem sama töö.

Seda, kas tegemist on ühekordse koondamisega, ei ole Priske sõnul veel kokku lepitud. “Ma loodan, et see on ühekordne,” lisas ta.

Arvestati viie aasta tegevusi

Et mitte nuhelda neid asutusi, kes on hiljuti töökorralduses juba teinud reforme, otsustas valitsus, et kärpeprotsendi arvutamisel võetakse arvesse viimased viie aasta muutused personali alal. Kes on rohkem kokku tõmmanud, näiteks politsei, sai väiksema numbri. Kes on vähem koomale tõmmanud või isegi kasvanud, sai suurema numbri. Kantsler möönis, et sellisel loogikal on omad miinused. Kasvõi see, et mõned asutused tegid töötajaid puudutava reformi ära vahetult enne viit mainitud aastat.

Ehkki igale ministeeriumile on jäetud koondamisnumbrite jagamisel vabad käed, siis erilist vabadust kantsleri sõnul tal selles ülesandes siiski ei ole. “Kuhu ma jagaksin need haiglate töötajad, kes on lõviosa kärpest?” sõnas Priske.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski kinnitas ametisse asudes, et ollakse valmis koondama nii ministeeriumist kui ka allasutustest valitsuse poolt ettenähtud mahus töötajaid, kuid kindlasti ei puuduta kärped vahetult tervishoiuteenuseid pakkuvaid spetsialiste.

Kust siis raviasutustel koondada? Kantsler tõi välja, et haiglatel on osa tegevusi, mida on erasektorilt võimalik sisse osta, näiteks valvuriteenus, koristamine, toitlustamine. Kuna aga haiglad ise tervishoiuteenuse osutajana käibemaksukohuslased ei ole, läheb sisseostetav teenus neile kallimaks ja see sööb nende ravikindlustuse eelarvet. “Kui see käibemaksu lisandumise probleem ära lahenda, võiksid raviasutused teoreetiliselt ka rohkem teenuseid sisse osta,” lisas ta.

Koondamine puudutab ka sotsiaalministeeriumi ennast ja selle allasutusi nagu terviseamet, ravimiamet, TAI. Kantsler jätkas, et ehkki ametiasutuste koondamisnumbrid saavad olema haiglate määradest väiksemad, lisandub ametnike töölauale pidevalt uusi ülesandeid: võetakse vastu uusi direktiive, tuleb teha tervishoiu analüüse ja palju muud.

Analüüsitakse allasutuste tööd

Priske sõnul on edaspidi kavas analüüsida tervisevaldkonna allasutuste tegevusi: mis funktsioone keegi täidab, kas on kattuvusi, kas midagi on ministeeriumis, mida võiksid teha allasutused või vastupidi. “Tervishoius ei ole ammu sellist analüüsi tehtud ja võib-olla on peale seda ka rohkem objektiivseid andmeid, et mingeid jätkuvaid muutuseid teha,” ütles ta.

Kui taoline riigisektori kärpimine jääb iga-aastaseks, siis hakkab see kindlasti haakuma ka haiglate võrgustumise protsessiga. Nimelt, kui haiglate võrgustumine jätkub, kasvab riigi töötajate arv veelgi. Seni on väiksemad haiglad kuulunud kohalikele omavalitsustele, keda riigi kärpeplaan ei puuduta. “Anda ülesandeks suurematel kasvajatel rohkem koondada ei oleks kindlasti õiglane ja ma loodan, et seda arvestatakse,” sõnas Priske.

Viljandi Haigla esindaja Krista Valdvee sõnul on nad hetkel äraootaval seisukohal. “Töötajate värbamine ja koondamine on pidev protsess ja sõltub pakutavate teenuste hulgast ja mahust,” ütles ta. “Otsuse, kuidas täita ministeeriumi antud ülesanne, saame teha pärast seda, kui oleme teada saanud haigekassa poolt järgmiseks aastaks tellitavate raviteenuste mahu,” jätkas ta. Arvestades eelmiste aastate kogemusi, laekub lõplik tellimus Valdvee sõnul tõenäoliselt veebruaris.

TÜ Kliinikumi esindaja Kristi Tael ütles, et haigla nõukogu järgmine koosolek on 4. detsembril ja enne seda ei ole neil voli rohkemat kommenteerida.

Tallinnale kuuluva kolme haigla juhatuse liige abilinnapea Merike Martinson kinnitas, et vähemalt 2016. aastal linna haiglates koondamisi plaanis ei ole.

Loe samal teemal pikemalt täna ilmunud Meditsiiniuudiste paberlehest.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.