Arvamus: Residendi juhendamine on arstiabi kvaliteedi küsimus

Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Marta Velgan.
Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Marta Velgan.

30. oktoobril toimunud PERHi kirurgiakliiniku konverentsil rääkis Urmas Lepner sellest, et vahel on residentide juhendajaks olnud teine resident ning et tegelikult ei tohiks sellist olukorda üldse tekkida.

Eesti Nooremarstide Ühenduse arvates on tegemist olulise probleemiga, mis puudutab lisaks kirurgia residentidele ka teiste eriaalade residente. Tegemist ei ole kindlasti paratamatusega, vaid probleemiga, mille lahendamiseks peaksid nii residendid, Tartu Ülikooli arstiteaduskond kui ka baasasutused tegema tihedalt koostööd. 

Tartu Ülikooli poolt kinnitatud residentuuri eeskiri sätestab, et arst-residendi juhendajaks baasasutuses võib olla vähemalt viieaastase erialase töökogemusega arst. Paraku juhtub mitte just väga harva aga seda, et residendi juhendajaks on hoopis teine resident.

Mullu viis Eesti Nooremarstide Ühendus residentide hulgas läbi küsitluse, mille eesmärgiks oli välja selgitada residentuuri puudutavad murekohad.

Küsitluses uurisime ka juhendamise kohta ning selgus, et vaid 54% residentidest on juhendajaks olnud alati eriarst, 43% vastanud residentidest on juhendajaks olnud enamasti eriarst. Seega igal teisel residendil on vähemalt ühel korral olnud residentuuri jooksul juhendajaks teine resident.

Arvestades praegust olukorda, kus keskmine Eesti arst töötab 185 tundi kuus, juhendajatele ei pakuta õpetamiseks vajalikku väljaõpet ning juhendamise eest ettenähtav lisatasu on äärmiselt minimaalne, siis on arusaadav, miks ühest residendist võib saada teisele juhendaja.

Residendi juhendamine vajab eriarstilt lisaaega ja energiat, sellega pole juhendajate töökorralduses tihtipeale arvestatud. Residendi juhendamine võib eriarstile olla põhitöö, õppetöö, teadustöö ja muude kohustuste kõrval aga teisejärguline lisakohustus, mille jaoks ei jätku füüsilist ega ajalist ressurssi. On täitsa loomulik, et kõik arstid ei soovi residente ja tudengeid õpetada.

Regionaal- ja ka keskhaiglates on residendid ja tudengid aga sagedaseks nähtuseks, mistõttu võidakse juhendajate puuduse korral juhendajaks määrata residente ja ka neid arste, kes seda endale seda rolli võtta ei soovi. Ei saa salata, et vahest on residentidel lihtsam teiste residentidega kontakti saavutada ning seetõttu julgetakse oma eakaaslastelt rohkem nõu ja abi küsida.

Tulevaste eriarstide koolitamine toimub Eestis residentuuri raames ning juhendajad mängivad selles protsessi väga olulist rolli. Eesti arstiabi kvaliteedi seisukohast on oluline, et residente juhendavad arstid oleksid erialaliselt pädevad, samal ajal võiks juhendajal olla ka tahtmist, aega ja energiat residendiga tegeleda.

Eesti Nooremarstide Ühenduse arvates oleks võimalik praegust olukorda parandada sellega, et:

-juhendajatele võiks koostada käsiraamatu sellest, mida residendi juhendamine endast kujutab, kuidas juhendada ning mida temalt kui juhendajalt oodatakse, 

-arstiteaduskond vastutaks juhendajate adekvaatse väljaõppe eest ning pakuks tasuta õpetamise ja juhendamise teemalisi koolitusi,

-juhendaja töögraafiku sisse arvestatakse residendi juhendamisele kuluv aeg ning juhendamise eest võiks maksta mõistlikku tasu,

-praktikabaaside ning juhendajate kohta tagasiside andmine oleks residentidele kohustuslik ning residentide tagasisidet reaalselt ka analüüsitakse ja võetakse arvesse juhendajate määramisel.

Lisa kommentaar

  • Marta Velgan
    Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.