Akne vaevab nii lapsi kui ka täisealisi

Akne.
Akne.

Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, esinedes üle 85% teismelistel ja üle 10% täiskasvanutel. Hinnanguliselt on iga viies dermatoloogilistest visiitidest seotud akne raviga, kirjutab dermatoloog Ene Mäestu.

Akne on üks sagedasemaid nahahaigusi, esinedes üle 85% teismelistel ja üle10% täiskasvanutel, hinnanguliselt on ligi 20% dermatoloogilistest visiitidest seotud akne raviga. Tänapäevaste arusaamade järgi ei ole akne enam kaugeltki mitte ainult teismeliste iseparanev haigus. Kuigi enamikel juhtudel väheneb akne aktiivsus murdeea lõpuks, on haiguse intensiivsus ja kestvus väga individuaalsed. Raskemad akne vormid esinevad sagedamini meestel, kuid naistel, kelle hormonaalne staatus elu erinevatel perioodidel muutub, esineb rohkem persisteerivat aknet, mis võib kesta kuni menopausini.

Aknet on liiga sageli peetud väikeseks mureks, mis ravi ei vääri. Akne võib põhjustada tõsiseid psühhosotsiaalseid häireid: enesehinnangu langust, depressiooni ja frustratsiooni.
Akne patogeneesis on 4 peamist tegurit: androgeenide poolt stimuleeritud seborröa, follikulaarne hüperkeratinisatsioon ja obstruktsioon, Propionibacterium acnes proliferatsioon ja põletik.
P.acnes on anaeroobne gram.-pos. bakter, mida leidub enamuse tervete täiskasvanute naha mikroflooras. Follikulaarse hüperkeratinisatsiooni ja ülemäärase rasu sekretsiooni tagajärjel transformeerub karvafollikul primaarseks akne elemendiks -komedooniks. Komedoonid võivad olla suletud või avatud. Erinevalt avatud komedoonist ei saa suletud komedoon oma sisu (rakkude jäänused, rasu, P.acnes ja tema produktid) naha pinnale evakueerida, seetõttu tekib suletud komedoonides kergesti põletik. Komedoonid ruptureeruvad ja follikuli sisu levib dermisesse. Sõltuvalt follikuli seinas oleva kahjustuse ulatusest, tekivad erinevat tüüpi põletikulised lööbeelemendid: paapulid, papulopustulid ja noodulid e. tsüstid, suurusega üle 5mm. Noodulid võivad muutuda suppuratiivseteks või hemorraagilisteks. Suppuratiivseid nooduleid nimetatakse ka tsüstideks nende sarnasuse tõttu põletikuliste epidermaltsüstidega. Tsüstide korduvad ruptuurid ja reepitelisatsioon viivad epiteeliga vooderdatud dreneerivate siinuste e. uuriste tekkele, millega sageli kaasnevad moonutavad armid.
Akne klassifikatsioon: kerge, mõõdukas ja raske põhineb eelkõige domineerivate lööbeelementide tüübi ja arvu ning tüsistuste (persisteeriv purulentne või hemorraagiline eritus, valu, algav armistumine) hindamisel.

Ravile allub akne visalt
Akne on ravile aeglaselt alluv haigus ja edukas ravi eeldab nii patsiendi kui ka arsti kannatlikkust ja koostööd, oluline on ka sobivate nahahooldusvahendite kasutamine.
Kerge komedoonilise või põletikulise akne puhul on esimeseks valikuks lokaalne retinoid
(adapalen, tretinoiin), mis on komedolüütilise efektiga, normaliseerides follikulaarset hüperkeratinisatsiooni ja takistades uute komedoonide teket. Peamiseks kõrvaltoimeks on lokaalne nahaärritus, mis väljendub punetuse, kuivuse ja ketendusena. Retinoidid on keelatud raseduse ja imetamise ajal. Saadaval on ka lokaalse retinoidi kombinatsioon antibiootikumiga, mis ründab kolme neljast akne patogeneetilisest faktorist.
Aselaiinhape inhibeerib P.acnes kasvu ja normaliseerib follikulaarset keratinisatsiooni..Võrreldes retinoididega põhjustab vähem nahaärritust ja seetõttu soovitatakse atoopilisele nahale ning on lubatud ka rasedatele. Lisaks on aselaiinhappel omadus vähendada põletikujärgset hüperpigmentatsiooni.
Bensüülperoksiid (BPO) on väga efektiivne põletikulise akne puhul, omades antimikroobset toimet ja vähendades kiiresti P.acnes taset follikulites. Erinevalt toopilistest antibiootikumidest ei ole BPO-le bakteriaalset resistentsust täheldatud. BPO-d võib kombineerida toopilise retinoidiga või antibiootikumiga.
Klindamütsiini ja erütromütsiini kasutatakse lokaalselt põletikulise akne raviks koos BPO või retinoidiga.
Keskmise ja raske põletikulise akne raviks, mis ei allu toopilisele ravile, kasutatakse doksütsükliini (tetratsükliini grupp) suu kaudu, kombineerituna BPO või toopilise retinoidiga. Monoteraapia toopilise või süsteemse antibiootikumiga võib põhjustada P.acnes resistentsete tüvede teket. Seetõttu ei ole ka soovitav toopilist ja süsteemset AB kombineerida. Doksütsükliini päevane initsiaaldoos on 100-200mg, keskmine ravi kestvus 2-3 kuud. Ravi ajal tõuseb fotosensitiivsus ja võib esineda gastrointestinaalseid kõrvaltoimeid. Makroliide (erütromütsiin, klaritromütsiin, azitromütsiin) tavaliselt akne raviks ei kasutata, erandiks on alla 12-aastased lapsed ja rasedad, kellele ei saa doksütsükliini määrata.
Süsteemne isotretinoiin (13-cis-retinoolhape) on olnud ravimiturul 1982.aastast, esmaesitlus Eestis toimus 1997a. Isotretinoiin on näidanud väga kõrget efektiivsust akne erinevate vormide ravis, toimides kõigile neljale peamisele akne patogeneetilisele faktorile. Ta pärsib komedogeneesi, redutseerib rasunäärmete suurust ja rasu produktsiooni, P.acnes hüperkolonisatsiooni ning vähendab põletikureaktsiooni.Algusaastatel kasutati isotretinoiini raskete vormide nagu A. conglobata, A.fulminansi, A.inversa raviks, kuid juba 90-ndatel aastatel muutus põhinäidustuseks eelnevale ravile mitteallunud mõõdukas akne. Kui perekonna anamneesis on raske armistuv akne või patsiendil on kalduvus armidele, tuleb ravi alustada varakult. Isotretinoiinravi kasutatakse üha rohkem ka täiskasvanueas persisteeriva akne puhul.
Raviannus määratakse individuaalselt, tavaliselt 0,5-1,0 (2,0)mg/kg päevas 4-5 kuuks. Kõrgem annus määratakse nooremale patsiendile, meespatsiendile ja kehatüvel lokaliseeruva lööbe korral.. Soovituslik on totaalne kumulatiivne doos 120-150mg/kg, et vähendada relapsi võimalust pärast isotretinoiinravi lõpetamist. Üksikutel juhtudel võib olla vajalik teha isotretinoinravi korduvalt.
Enne ravi algust ja ravi ajal tuleb kontrollida hemogrammi, maksa-ja neerufunktsiooni markereid, seerumi lipiide, naistel teha rasedustest. Isotretinoiin võib tõsta veresuhkrut ja diabeetikutel võib tekkida vajadus korrigeerida insuliini doosi. Kõrvaltoimed on sarnased A-hüpervitaminoosile: huulte, silmade, nina limaskesta kuivus, mille tõttu võib esineda ninaverejookse, naha kuivusest tingitud ekseem, fotosensitiivsuse tõus. Harvemad kõrvaltoimed on lihas-ja liigesvalud, seerumi triglütseriidide või kolesterooli tõus. Isotretinoiini ei tohi kombineerida suukaudse doksütsükliiniga, kuna mõlema ravimi kõrvaltoimeks on intrakraniaalse rõhu tõus. Samuti ei kasutata samaaegselt toopilisi keratinisatsiooni reguleerivaid akne ravimeid, et mitte suurendada naha ärritatavust. Ravi ajal ei ole kontaktläätsed soovitatavad ja võib halveneda öine nägemine. Isotretinoinravi tuleb vähemalt 6 kuud enne silmade laserkirurgiat lõpetada. Teratogeensuse tõttu on vajalik kontratseptsioon.Harva esinevaks kõrvaltoimeks on kliiniline depressioon ja suitsidaalsed mõtted.
Acne fulminans on ägeda alguse ja süsteemsete sümptomitega harva esinev haavanduv- nekrootiline vorm, mis sagedamini esineb noormeestel. Etioloogia on ebaselge, võib esineda androgeenide üleproduktsioon. Akne ägedale pildile kaasneb artralgia, lihasvalu, palavik, leukotsütoos, kaalulangus.Valikravimiks on suukaudne prednisolon 0,5-1,0mg/kg, ravi kestab vähemalt 2 kuud, samaaegselt alustatakse ettevaatlikult isotretinoini väikese annusega, et vältida A.fulminansi ägenemist ja rohke granulatsioonkoe teket põletikulistes elementides.
Täiskasvanuea akne esineb sagedamini, kui arvata võiks. Teadmata põhjusel esineb see naistel sagedamini kui meestel. Mõnel naisel, kellel teismelisena aknet ei esinenud, tekib see alles pärast 25.sünnipäeva. Kõrge loomuliku androgeenide tasemega naised võivad kannatada akne all, lisaks võib esineda rohke karvakasv kehal, juuste väljalangemine, menstruatsioontsükli häired ja rasvumine. Androgeenide tõusu naistel võivad põhjustada hormonaalsed häired: polütsüstilised ovaariumid, androgenitaalne sündroom, harvem viriliseerivad tuumorid, mõnikord ka ravimid: glükokortikoidid, anaboolsed steroidid, antiepileptikumid, androgeenset aktiivsust omavad suukaudsed kontratseptiivikumid. Seevastu tsüproteroonatsetaati ja dienogesti sisaldavad pillid võivad kergekujulist või keskmise raskusega aknet tõhusalt ravida. Antiandrogeeni sisaldav kontratseptiivikum on ka adrenogenitaalse sdr.valikravimiks naistel..
Akne ägenemist võivad põhjustada ka ebasobivate kosmeetikatoodete kasutamine, higistamine, liigne päevitamine, suitsetamine, krooniline stress. Tüüpiline on premenstruaalne ägenemine. Enamasti on akne täiskasvanud naistel vähese aktiivsusega, domineerivaks on suletud komedoonid, kuid võib esineda ka papulopustuloosne lööve, lokaliseerudes rohkem näo alaosas, lõual, sageli ka kaelal ja dekoltee piirkonnas.
Meestel võib androgeenide üleproduktsiooni põhjuseks olla hüpotüreoos, adrenaalne tuumor, adrenogenitaalne sündroom (AGS), küll mitte sage, kuid liiga vähe diagnoositud pärilik ensüümidefekt, mis põhjustab kortisooli biosünteesi häire neerupealiste koores. Kerged vormid võivad end ilmutada alates puberteedist kui gonaadid androgeenide sünteesi alustavad. Meestel võib akne olla ainsaks sümptomiks. AGS reageerib hästi madalas doosis glükokortikoidi ja süsteemse isotretinoiini kombinatsioonile.
Acne infantum tekib harva ja ei alga enne 3. elukuud, paranedes 1.-3. eluaastal. Sagedamini esineb poistel. Iseloomulikud on paapulid ja pustulid põskedel, kuid võivad olla ka ainult komedoonid.
Sarnane, kuid komedoonideta lööve esineb pustulosis cephalica neonatorumi puhul., mida varasemalt on nimetatud ka acne neonatorumiks. Lööve on sagedane vastsündinutel, ilmudes 2-3. elunädalal näole ja kaelale ning paranedes spontaanselt. Põhjustajaks peetakse pärmiseent Malassezia furfur.
A. infantumi patogeneesis on kesksel kohal androgeenide produktsiooni füsioloogiline tõus. Neerupealistes toodetakse raseduse ajal nii poistel kui ka tüdrukutel kõrgem DHEA tase, mis aktiveerib üsasisese elu viimastel kuudel rasunäärmeid, et produtseerida antimikroobset lipiidvõiet vernix caseosa`t. Enamikul aknega beebidest ei ole hüperandrogenismi patoloogilist põhjust ja hormoonide laboratoorne määramine pole tavaliselt vajalik. Hormonaalne uuring on näidustatud ebatavaliselt raske ja persisteeriva aknega lapsel või kui esineb teisi hüperandrogenismi ja enneaegse puberteedi tunnuseid. Ka kerged infantiilse akne juhud vajavad ravi, kuna põletikujärgne armistumine on selles vanusegrupis üsna sage.Raviks kasutatakse lokaalseid retinoide, aselaiinhapet ja toopilist antibiootikumi. Raske põletiku korral määratakse azitromütsiini suu kaudu.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.