Allergia riskifaktorite analüüs

Allergia
Enim esines lastel positiivseid nõeltorketesti tulemusi munavalge suhtes, see...

Pilden-Sarve sõnul keskenduti esialgses analüüsis 15 riskifaktori mõjule atoopilise dermatiidi (AD) tekkel, mis on väikelastel enim esinev allergiline haigus.

Lapsed jaotati kolme rühma – esiteks need, kel arstivisiidi hetkel oli väljendunud atoopiline dermatiit (AD), teiseks need, kellel esimese kahe eluaasta jooksul oli ilmnenud AD, aga visiidi hetkel mingeid sümptomeid olla ei pruukinud. Kolmanda rühma moodustasid lapsed, kellel kunagi polnud haigusele iseloomulikke nahamuutusi.

1. riskifaktor: ema kehakaal raseduse ajal ja lapse allergia
Varem on seda seost uuritud näiteks Taanis 2012. aastal ja leiti, et ema kõrge kehamassiindeks (KMI) ning kaaluiive raseduse ajal mõjutavad lapsel astma teket esimesel seitsmel eluaastal, kuid ei seostu ei atoopilise dermatiidi ega ka heinanohu tekkega. Täpsemalt, ema KMI ? 35 või kaaluiive raseduse ajal ? 25 kg tõstis lapsel astma esinemise riski seitsmeaastaselt ligikaudu kahekordselt.
Allergofoodi uuringus keskenduti antud riskifaktori mõjule – lapse AD tekkele.
“Oli näha, et kuigi ADga laste emadel oligi kergelt kõrgem kehamassiindeks, see siiski ei erinenud oluliselt tervete laste grupi emadest,” jätkas ta. Eesti naised on üldiselt heas vormis - umbes 60% on normaalkaalus, alla 20% jäävad alakaalu ja 20% on ülekaalus.

2. riskifaktor: allergilise haiguse olemasolu emal ja selle rasedusaegsed ilmingud
Varasemalt on näidatud Eestis 5-8aastaste lastel läbi viidud uuringus, et kui emal on diagnoositud astma, siis oli enam kui 21 korda kõrgem tõenäosus, et ta tütrel tuleb samuti astma.
Toiduallergiaga seoses on näidatud Saksamaal läbiviidud uuringus, et kui emal diagnoositakse mingi allergia, siis lapsel on enam kui kaks korda tõenäolisem toiduallergia tekkevõimalus. Sama on atoopilise dermatiidiga: kui emal on see diagnoositud, siis on enam kui kaks korda suurem tõenäosus, et ka lapsel tekib see.
“Meie leidsime oma uuringus samuti, et ema allergia haiguse olemasolu on oluline riskifaktor AD tekkemiseks lapsel,” ütles doktorant. “Kui vaatasime ema haiguse ägenemist raseduse ajal, siis siin me olulist erinevust ei täheldanud ja antud uuringu põhjal see riskifaktoriks AD tekkes lapsel ei osutunud.”

3. riskifaktor: ema põetud külmetushaigused raseduse ajal, lapse põetud külmetushaigused
Varasemalt on leitud, et kui laps põeb väiksena sagedasi hingamisteedehaiguseid, siis see on oluline riskifaktor hilisemaks astma tekkeks. Üks uuring (Benn et al., 2004) näitas, et iga lisanduv hingamisteede haiguse põdemine enne kuuendat elukuud tõstab riski AD tekkeks enne 18. elukuud. Eesti lastel pole sagedasi külmetusi Pilden-Sarve sõnul AD tekkega siiski seostatud.
Ka Allergofoodi uuringus ei leitud, et ema põetud respiratoorsed haigused mõjutaks lapsel AD teket. Samuti vaadati eraldi antibiootikumiravi rolli. Ilmnes, et kui ema sai hingamisteede haiguse tõttu antibiootikumiravi raseduse ajal, siis see ei lisanud AD tekkeriski lapsel.
Doktorant tõi välja, et alla kaheaastased lapsed põevad keskeltläbi kolm külmetushaigust aastas. See tähendab, et Eesti lapsed on suhteliselt terved.
“Uuringus vaatasime me just neid lapsi, kes põevad külmetushaiguseid üle kümne korra aastas. Nende puhul oli näha, et see võib olla riskifaktoriks AD tekkele,” sõnas Pilden-Sarv. Siin on mõeldud just teiseks eluaastaks väljakujunenud ADd, lisas ta.

4. riskifaktor: ema vanus sünnitusel annab uuringutes vastukäivaid tulemusi
Tegemist on palju-uuritud teemaga, milles on üle maailma saadud vastandlikke tulemusi. Üks varasem uuring (Dioun et al., 2003) näitas, et kui naise vanus sünnitamise ajal on üle 30. eluaasta, siis on lapsel kolm korda suuremat tõenäosust mõne toiduallergia tekkeks.
Teine uuring (Sybilski et al., 2005) näitas, et ema vanus sünnituse ajal alla 25 eluaasta on riskifaktor lapsel allergia kujunemiseks. On ka neid uuringuid, mis ei seosta ema vanust ja allergia tekkimist lapsel.
Nt Dom et al., 2009 ja Koplin et al., 2012 näitasid, et ema vanus sünnitusel ei mõjuta imikueas tekkinud munaallergiat.
Eestis ei ole seda teemat Pilden-Sarve sõnul eriti uuritud. “Meie uuring ei leidnud seost ema vanusel sünnituse ajal ja lapsel AD tekke vahel,” jätkas ta. Eraldi võeti aga välja ema vanus sünnitusel üle 30. eluaasta. “Ilmnes tendents, et kui ema oli 30 aastat ja vanem, siis see võib olla riskifaktor AD tekkimiseks lapsel teiseks eluaastaks,” ütles ta.

5. riskifaktor: sünnituse viis AD tekkele mõju ei avaldanud
On palju uuritud, kas keisrilõige võib mõjutada lapsel allergia tekkimist hilisemalt. Maailmas on näidatud, et keisrilõikega ilmale tulnud lastel on kõrgem allergiliste haiguste tekkerisk (nt Rushing et al., 2011). Lisaks on leitud, et see mängib olulist rolli just toiduallergia tekkel.
Ka Allergofoodi-uuringu raames vaadati keisrilõikega sündinud lapsi ja neile vastandati ülejäänud sünnitusviisid ning ei leitud, et keisrilõikega ilmaletulek tõstaks AD teket lapsel.

6. riskifaktor: lapse sugu olulist rolli ei mänginud
Üldiselt on teada, et poisid on allergiatele vastuvõtlikumad kui tüdrukud. Eestis tehtud uuringud on näidanud, et 5-8aastaste laste seas on poistel sagedamini astmat.
Leedus 2013. aastal läbiviidud EuroPrevall uuring kinnitas, et oluline riskifaktor toiduallergia tekkeks on meessugu, ehk poistel esineb sagedasemini allergiat võrreldes tüdrukutega.
Allergofoodi-uuringus AD kujunemist lapse sugu oluliselt ei mõjutanud. “Kuigi AD-rühmas oli rohkem poisse kui tüdrukuid, siis statistiliselt oluline erinevus see ei olnud,” sõnas doktorant.
Pigem on selle riskifaktori puhul tegemist üldise riskiga ehk AD väljakujunemisega esimese kahe eluaasta jooksul, mitte just konkreetselt teiseks eluaastaks.

7. riskifaktor: õdede ja vendade olemasolu mõju ei avaldanud
Varasemad uuringud on näidanud, et õdede vendade olemasolu vähendab toiduallergia tekkeriski. Mida enam on õdesid-vendi, seda parem. Näiteks Koplin et al., 2009, on näidanud et üheaastastel lastel, kellel oli üks või mitu õde-venda, esines vähem munaallergiat.
“Enamikel Eestis läbiviidud uuringutel pole seda seost allergia tekkimisega leitud ja meie ei leidnud seda samuti,” rääkis Pilden-Sarv. “Umbes 65% meie uuringu lastest elas koos teiste lastega ja seda, et õdede-vendade olemasolu kuidagi vähendaks või suurendaks AD tekkimise riski, väita ei saa.”

8. riskifaktor: ekspositsioon tubakasuitsule: risk ei tõusnud
Üldiselt on teada, et nii ema suitsetamine raseduse ajal kui ka lapse varane passiivne kokkupuude suitsuga tõstavad allergia tekkeriski. Rootsis on näidatud (Lannerö et al., 2008), et passiivne suitsetamine on olulisem riskifaktor toidu vastu sensibiliseerumisel võrreldes ema suitsetamisega raseduse ajal.
Eestis ei ole varem tubakasuitsu ekspositsiooni ja allergia tekkimise vahel seoseid leitud. Allergofoodi-uuringus osalenutest oli 30% emadest kunagi suitsetanud, 3% jätkas seda ka raseduse ajal ja umbes 2% nii raseduse kui ka imetamise ajal. Uurijad ei leidnud, et suitsetamine oleks tõstnud allergia tekkeriski.

9. riskifaktor: ekspositsioon hallitusele: mõju ei leitud
Varemalt on näidatud, et lapse ekspositsioon hallitusele tõstab allergiliste haiguste tekkimise riski (Kubik et al., 2004, Sharpe et al., 2015). “Meie oma uuringus grupeerisime eraldi need lapsed, kes olid eksponeeritud hallitusele kuue kuu jooksul ja need, kelle puhul ekspositsioon oli kauem kui kuus kuud. Me ei leidnud, et hallitusele ekspositsioon oleks faktor, miks lapsel võiks AD välja kujuneda,” resümeeris Pilden-Sarv.

10. riskifaktor: rinnapiim riske ei vähenda
Samuti varasemaltki palju uuritud teema ja riskifaktorite seisukohalt on levinud arvamus, et rinnapiimaga toidetud lapsel esineb vähem allergiaid. Varasemad Eesti uuringud on kinnitatud, et nende laste seas, kes on saanud rinnapiima, on allergia riskitegur väiksem. Vähemalt kaks kuud rinnapiima saanud lastel oli madalam allergeenide vastu 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.