Autor: Triin Tabur • 28. detsember 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Organismi iga reaktsioon toidule ei ole allergia
Allergofoodi uurijad leidsid,
et viiel protsendil vaatlusalustest lastest oli mingi nõeltorketest positiivne.
Foto: ÄP/Andres Haabu
Tallinnas toimus juunis konverents “Toiduallergia - hirmud ja tegelikkus”, kus tutvustati Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi ühisprojekti Allergofood käigus tehtud uuringu tulemusi. Konsortsiumisse kuulusid veel Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Icosagen Cell Factory OÜ ja Naxo OÜ.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst pulmonoloogia-allergoloogia erialal ja Tartu Ülikooli vanemteadur Svetlana Sergejeva on Allergofoodi projekti koordinaator ja projekti alaprojekti “Eesti rahvastiku sagedamate sensibiliseerumise ja toiduallergia põhjustavate allergeenide kindlaks määramine” juht. Toiduallergiast, allergeenidest ja riskifaktoritest sissejuhatavalt kõneldes rõhutas ta, et allergia terminit kiputakse Eestis väärkasutama. Kõike, mis toidu tõttu juhtub, peetakse allergiaks. Tegelikult on allergia doktor Sergejeva sõnul aga ülitundlikkuse reaktsioon: teisisõnu immunoloogiline ülitundlikkus, mille puhul inimene reageerib (antud kontekstis) toidule tugevamalt või rohkem kui terve inimene.