Organismi iga reaktsioon toidule ei ole allergia

Allergiatesti tegemine.
Allergofoodi uurijad leidsid, et viiel protsendil vaatlusalustest lastest oli...

Tallinnas toimus juunis konverents “Toiduallergia - hirmud ja tegelikkus”, kus tutvustati Tartu Ülikooli poolt juhitava konsortsiumi ühisprojekti Allergofood käigus tehtud uuringu tulemusi. Konsortsiumisse kuulusid veel Eesti Toiduainetetööstuse Liit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Icosagen Cell Factory OÜ ja Naxo OÜ.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla vanemarst pulmonoloogia-allergoloogia erialal ja Tartu Ülikooli vanemteadur Svetlana Sergejeva on Allergofoodi projekti koordinaator ja projekti alaprojekti “Eesti rahvastiku sagedamate sensibiliseerumise ja toiduallergia põhjustavate allergeenide kindlaks määramine” juht. Toiduallergiast, allergeenidest ja riskifaktoritest sissejuhatavalt kõneldes rõhutas ta, et allergia terminit kiputakse Eestis väärkasutama. Kõike, mis toidu tõttu juhtub, peetakse allergiaks. Tegelikult on allergia doktor Sergejeva sõnul aga ülitundlikkuse reaktsioon: teisisõnu immunoloogiline ülitundlikkus, mille puhul inimene reageerib (antud kontekstis) toidule tugevamalt või rohkem kui terve inimene.
Allergia puhul on oluline eelnev kokkupuude allergeeniga, mille käigus peab toimuma sensibiliseerumine. Ilma selleta allergiat tekkida ei saa. Sensibiliseerumine ja allergia ei ole võrdsõnad, rõhutas Sergejeva. Sensibiliseerumine on kalduvus produtseerida immunoglobuliin E-tüüpi antikehi (IgE) kokkupuutel allergeeniga, jätkas arst. “Seda tõestatakse teatud testide positiivsete tulemustega ja see on eelsoodumus selleks, et allergia võib kunagi tekkida. See ei tähenda aga, et allergia ilmtingimata peab tekkima,” sõnas doktor.
Allergia võib avalduda igal pool kehal – nahal, seedetraktis, hingamisteedes. Väga sageli esineb samal inimesel mitu haigustunnust korraga, märkis arst.
Väikelastel avaldub allergia aga kõige sagedamini just nahal atoopilise dermatiidina. Seetõttu uuriti ka Allergofoodi projekti raames just atoopilise dermatiidi esinemist kaheaastastel lastel.
Allergofoodi nime kandev ühisprojekt sündis 2012. aastal, mille üks põhieesmärke oli selgitada välja toiduallergia esinemise sagedus Eesti väikelastel. Samuti oluline oli kindlaks teha kõige sagedamini toiduallergiat tekitavad allergeenid.
Uuringus osales umbes 750 Tartumaal sündinud ja elavat kahe aasta vanust last, kellest pooltel (52%) kahtlustasid lapsevanemad toiduallergiat.
Nendel lastel, kelle vanemad kahtlustasid mingit allergiat, esines see aga vaid 11% juhtudest.
Märkimisväärsel osal - 50 % lastest - olid vanemad omaalgatuslikult toidutalumatuse kahtlusel toidusedelist eemaldanud olulised toiduained. Rohkem kui pooltel neist lastest toiduallergia ei kinnitunud ning tänu Allergofoodile tööle said lapse arengule olulised toidud taas menüüsse.
Ilmnes, et võrreldes 15 aasta taguse uuringuga on sensibiliseerumine toiduallergeenide suhtes kaheaastastel lastel kasvanud 3,8lt protsendilt 5,5le.
Samal ajal pole toiduallergiaga seotud ja väikelastel sageli esineva atoopilise dermatiidi esinemissagedus kasvanud.
Sergejeva sõnul Allergofoodi projekt jätkub. Uus eesmärk on toidukvaliteedi mõju allergiale. Arendamisel on IT-lahendus (äpp), mille abil toiduallergiat põdev inimene saaks poes käies teada, kas mingi toit sobib talle või ei.
“See on meie unistus, kas me selleni jõuame või ei, näitab aeg,” lisas arst.

Osalesid lapsed tartumaalt
Tartu Ülikooli tehnika ja tehnoloogia eriala doktorant Berit Pilden-Sarv rääkis, et Allergofoodi projekti uuringusse kutsuti kokku ligi 3000 Tartumaal sündinud ja uuringu läbiviimise hetkeks kaheaastaseks saanud last.
Uuringurühmaga võttis ühendust 1247 last. Neist 497 täitis lühiküsimustiku, mis tähendab, et nad loobusid projektis ette nähtud lisauuringutest, aga vastasid kahele esitatud küsimusele: kas peres leidub allergilisi haigusi või kas lapsel leidub allergilisi haiguseid.
Uuringuga liitus, nagu juba ülal mainitud, umbes 750 last. Neist 732 lapsele tehti nahatorketestid (NTT) erinevate toiduallergeeniga, 653 lapsele tehti ka veretestid, kust määrati allergeenide vastase antikehade kontsentratsiooni.
Doktorant lisas, et arstivisiidile tulid lapsed, kelle puhul oli lapsevanemad täitnud eelnevalt nõusolekuvormi ja 85 küsimusest koosneva küsimustiku, kus olid küsimused laste tervise, toitumise ja elukeskkonna kohta, samuti ema raseduse ja rinnaga toitmise perioodi kohta.
Läbivaatusel hinnati lapse üldist tervist, naha seisu, kuulati kopse, mõõdeti ja kaaluti laps ning vastati võimalikele tekkinud küsimustele.
Lastele tehti NTT 18 erineva toiduallergeeni suhtes ja võeti vereproov neilt, kes olid sellega nõus, et määrata sissehingatavate allergeenide vastaseid antikehi.
NTT standardpaneel koosnes seega 48 erineva aine testist.
Selles sisaldus lisaks üksikutele toiduainetele ka palju toitude segusid: jahude segu, kalade segu, roosõielised (aprikoos, kirss, mandel, virsik), maavitsaliste segu (paprika, tomat, kartul) jne. Need lapsed, kel mõni segu osutus positiivseks, kutsuti võimalusel lisatestide tegemiseks tagasi.
Uurijad leidsid, et viiel protsendil lastest oli mingi NTT positiivne.
“Enim esines reaktsiooni munavalgele, mis on ka varasematest uuringutest nii Eestis kui ka välismaal välja tulnud,” sõnas doktorant.
Esines positiivse vastustega teste ka munakollasele, maavitsalistele, kaladesegudele, nisujahule, porgandile, kartulile ja piimavalkude segule.
“Piimavalkude vastu sensibiliseeritud lastele õnnestus teha ka lisateste. Selgus, et meil on lapsi, kes on sensibiliseerunud nii lehma- kui ka kitsepiima vastu.
Kalade segule positiivse testiga lastest tuvastati kahel reaktsioon lõhe ja tursa vastu ning ühel angerja vastu,” rääkis Pilden-Sarv.
Maavitsaliste puhul saadi üksikud positiivsed tulemused. Üks laps oli ülitundlik nii kartuli kui ka tomati vastu.
“Samas kartulitärklis ei andnud tal mingisugust reaktsiooni, puhas kartul aga küll,” märkis doktorant.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.