Padrik: geenivaramul on geeniinfo rakenduste edasiviimisel suur roll

Onkoloog Peeter Padrik
Onkoloog Peeter Padrik

Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on geenivaramul Eestis olnud väga suur roll, leiab rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi vähikeskuse direktor, onkoloog Peeter Padrik.

Milliseid geenivaramu senise teadustöö tulemusi on võimalik Teie erialal (või mujal meditsiinis) praktikas inimeste tervise hüvanguks kasutada?

Ma ei oska välja tuua oma töös onkoloogias praegu konkreetselt geenivaramu väljundeid, kuid geeniuuringud laiemalt on andnud kasvajate vältimises, diagnostikas ja ravis suurt progressi. Nii toimub järjest suurem osa kasvajate vältimist, diagnostikat ja ravi igapäevaselt geeniinfot kasutades.

Geenivaramuga on olnud hea koostöö Eesti personaalmeditsiini pilootprojekti eeluuringus ja meil on vajalike tulevikusuundade osas sarnane nägemus.

 

Kui suur abi oleks Teie töös sellest, kui kõikidele inimestele tehtaks geenikaart, mis on leitav e-tervisest?

Kui oleks olemas patsientide geenikaart, milles oleks ka analüüsitud ja interpreteeritud pärilikku kasvajariski iseloomustavad geenimuutused, siis saaks selle alusel planeerida kasvajaid ennetavaid meetmeid, kasvajate varaseks avastamiseks diagnostikat ja arvestada seda informatsiooni ka ravivalikutes. Muidugi on sinna veel pikk tee, võib-olla just mitte niivõrd tehnilise testimise kuivõrd just geeniandmete interpretatsiooni osas.

 

Kas geenivaramu senine (teadus)töö vastab ootustele, on need ootused ületanud või jääb midagi puudu? Mida oleks veel vaja, et geenivaramu andmeid praktikas kasutatavaks muuta?

Ega ju saagi oodata, et Eesti Geenivaramu lahendab kasvajaliste haiguste probleemid, see püüe ja tegevused on ikkagi globaalsed. Ka ei ole reaalne, et geenivaramu lahendab laiemalt Eesti meditsiinipraktika probleemid, sest seal on 52 000 geenidoonori andmed, olemasolevaid ja potentsiaalseid patsiente on aga Eestis oluliselt-oluliselt laiemalt ja need on ikka raviasutustes, kus ka tehakse väga suur hulk geeniuuringuid igapäevases praktikas juba praegu.

Mida aga selgelt tuleb teha: Eesti raviasutused koos geenivaramu ja teiste vajalike osapooltega peaksid läbi viima pilootprojektid personaalmeditsiini praktiliste terviklahenduste süsteemseks hindamiseks praktikas. Meil on sellekohased võimalikud projektid ka välja pakutud ja loodan väga, et saavad ka teoks. Geeninformatsiooni alusel toimuva meditsiinilise mõtlemise ja rakenduste edasiviimisel on aga geenivaramul Eestis olnud väga suur roll.

Ma tahaks rõhutada, et geeniuuringute põhieesmärk on ikkagi anda inimestele rohkem elu ja tervist. Need eesmärgid saabki täita siis, kui rakendatakse tõenduspõhised ja ka kuluefektiivsed geeniinfol baseeruvad tegevused haiguste vältimiseks või raviks. Maailmas on  juba väga selgeid näiteid, kus geeninfol baseeruvad tegevused vähendavad ravikulusid, näitena võib tuua ennetavad meetmed kõrge rinna- ja munasarjavähi riski korral või osade ravimite valikud kasvajate geeniinfo põhjal. Osad neist on ka Eestis rakendatud, aga see rakendamine saaks olla veel palju süsteemsem ja parem.

 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.