Ülevaade Euroopa Kardioloogide Kongressist

Mastaapne sündmus tõi kokku kümneid tuhandeid arste. Pildil ühe ravijuhise esitlus.
Mastaapne sündmus tõi kokku kümneid tuhandeid arste. Pildil ühe ravijuhise...

Septembri alguses lõppes Londonis Euroopa Kardioloogide Seltsi kongress, kus kümnete tuhandete delegaatide seas oli ka Eesti grupp. PERHi kardioloog professor Margus Viigimaa kuulis kongressilt põnevaid ja lootustandvaid uudiseid.

Intervjuus märkis Margus Viigimaa, et Eesti delegatsioon on sel korral eriti arvukas, koosnedes ligi poolesajast arstist. Lisaks kardioloogidele osales ka sisearste ja perearste. 

Mida üllatavat seekordne kongress Teile kui palju lugenud ja kogenud spetsialistile pakkus?
Ega väga suuri üllatusi olnud. Huvitav oli loeng PARAMETER uuringust ravimiga, mida seni kasutati südamepuudulikkuse ravis. 

See on iseenesest küllalt uus kombinatsioonravim (angiotensiini retseptorblokaator (ARB) koos neprilüsiini inhibiitoriga (sakubitriil/valsartaan) toim). Nüüd tulid head andmed, et see ravim vähendab vanematel patsientidel vererõhku olulisel määral.

Praegustest kõige efektiivsematest vererõhku langetavatest ravimitest (näiteks olmesartaan) osutus see tugevamaks. Ei saaks öelda, et see kohe seniseid ravimeid asendama hakkab, aga ilmnes täiesti uus võimalus. Seda pole veel ka ravijuhistes, kuid Londis esitles seda professor Brayn Williams esimese pääsukesena ja huvi oli suur.

Kas oli juttu ka personaalsest meditsiinist kardioloogias?
Väga palju räägiti biopankadest ja kardiovaskulaarse- ja ka vähiriski hindamisest nende kaudu. Biopangad sisaldavad geneetilisi andmeid ja ka olulisi fenotüübi andmeid inimeste haiguste, eluviiside jm kohta. Kõige suuremad biopangad asuvad Inglismaal ja on üle poole miljonilise andmebaasiga, aga ka Saksamaal, kus on üle 200 000 inimese andme. Näiteks German National Cohortis on lisaks osadele gruppidele tehtud terve keha MRT ja leitud biokeemilisi riskitegureid, mida saab ajas jälgida. Eesmärgiks on avastada, millised geneetilised ja biokeemilised riskitegurid võivad põhjustada südamehaiguste ja kasvajate teket. Need uuringud vältavad isegi kuni 20 aastat, et uurida neid, kes selle aja sees on surnud infarkti või muusse koronaarhaigusse - millised geenid või biokeemilised riskitegurid siin rolli võivad mängida. 

Taas räägiti palju uutest PCSK9 inhibiitoritest alirokumaabist ja evolokumaabist. Millal need reaalselt kasutusse jõuavad?
Lühidalt öeldes: need ravimid ongi juba kasutusse jõudnud.
See teema on alati põnev. Arvatakse, et tegemist on viimase 10 aasta kõige olulisema ravimigrupp arengu poolest kardiovaskulaarmeditsiinis. Londonis toodi esile suuremate patsientide hulgaga uuringuid. Need uuringud on paljulubavad nii tagasihoidlike kõrvaltoimete poolest kui ka näidanud kardiovaskulaarse suremuse vähenemist 50% võrra.
Seni on olemas kuni kahe aasta andmed, aga käimas on mõlema toimeainega veel suured uuringud 5-6 aasta jooksul.
Ka Eestist osaleb mõlemas uuringus kokku mitusada haiget. Ootame põnevusega tulemusi, sest igal juhul võib sellest saada revolutsioon atereskleroosi ravis.
Ent nagu öeldud, ravimid on kasutuses. Sel suvel on Euroopa ravimiamet EMA ja ka USA ravimiamet FDA andnud näidustuse mõlemale ravimile perekondliku hüperkolesteroleemia raviks.
Need on kõige raskemad haiged, kus juba teismelised võivad infarkti saada. Eriti raske on olukord noortel ja lastel, kes on sageli homosügoodid, mitte heterosügoodid. Neile on juba näidustus lipiidafereesiks, mis on veelgi kallim meetod kui see uus ravi.
Kuigi, ka selle hind hetkel on väga kallis. Kuu hind on umbes 600 euro kandis. Teha tuleb 1-2 süsti kuus ja nii elu lõpuni.
Aga neile, kes vajaksid uut ravimit pärast infarkti, mida meiegi uurime, või on inimesele tehtud lõikus või koronaarlaiendamine infarkti ennetamiseks, – nende puhul ei saa enne midagi öelda, kui suured uuringud on läbi. Usun, et kui tuleb infarktijärgne näidustus, siis on patsientide hulgad palju suuremad ja ka hinnad langevad.
Sest lisaks kahele ülalmainitud toimeainele on töös veel mitmed uue põlvkonna toimeained – seega konkurents suureneb. See on ajaküsimus.

Millal need uued toimeained ka Eestis kättesaadavaks muutuvad?
Optimistlik olles aasta lõpus, aga realistlikult loodame, et saame ravimid Eestisse tõenäoliselt järgmisel kevadel.
Sõltub tootjafirmadest, kui kiiresti nad suudavad ravimeid tarnida. Häda on selles, et senine statiinravi on ülikõrge kolesterooli korral olnud väheefektiivne. Kui inimesel on kolesterool näiteks 20 mmol/l, siis praeguste ravimitega saame selle alla poole võrra, mitte enam. Meil pole ka veel korralikku andmebaasi selliste haigete kohta. Me oleme need patsiendid kogunud suurtesse keskustesse Tallinnas ja Tartus ja vajadusel saame koguarvu teada – aga võib olla mitmed ei ole üldse meieni jõudnudki. Teeme jõupingutusi, et neid haigeid rohkem leida.
Oleme arutanud Põhjamaadega ühise andmebaasi tegemist, kus perekondliku hüperkolesteroleemia kohta andmeid vahetada. Eeskujuks on siin Norra register.

Mis seis hetkel on lipiidafereesiga Eestis?
Nagu öeldud, on see ülikallis ja samas korduv protseduur. Haigekassa toetab seda neeruhaigetele, aga veel mitte ülikõrge kolesterooli puhul. Ravimifirma on andud üksikutele tasuta ravikuuri, aga ise inimesed seda kinni maksta ei jõua. Samas on tegu päriliku haigusega, milles inimesed ise süüdi pole, mida näiteks II tüüpi diabeedi puhul alati öelda ei saaks.

Kui palju jõuab Eestisse kasutusse uutest ravijuhistest, mida kongressil esitleti?
Kongressil esitleti viite uut Euroopa Kardioloogide Seltsi (ESC) ravijuhendit, mille teemadeks on mitte-ST elevatsiooniga ägedad koronaarsündroomid (MSTE-ÄKS), perikardi haigused, nakkuslik endokardiit, pulmonaalhüpertensioon ja ventrikulaarsed rütmihäired/ kardiaalse äkksurma ennetamine. Uute Euroopa ravijuhiste puhul on võetud igast riigist üks läbivaataja. Tema tegevus tagab selle, et kõik seltsid on saanud juhiseid enne avaldamist täpsustada ja harmoniseerida. See praktika kestab Euroopa kardioloogide seltsis teist aastat.
Londonis arutasime ka Põhjamaade ja Baltimaade kardioloogide seltsi presidentidega, kas me peame Euroopa juhised üks-üheselt üle võtma või saame teha mingeid täiendusi ja kohandusi oma riigi jaoks.
Leppisime kokku, et põhimõtteliselt juhised sobivad, aga samas iga riik teeb eraldi tunnustuse. Seda on näha, kui minna Euroopa Kardioloogide Seltsi kodulehele. Eesti on enamus juhiseid heaks kiitnud. Me teeme aastas umbes kaks juhist eestikeelseks, aga ainult suuri juhiseid, mis haaravad paljusid patsiente, nagu vererõhu, diabeedi, südamepuudulikkust puudutavad juhised. Oleme kokku leppinud, et võiksime juhise lõppu lisada Eesti rakendusjuhised. Seal on üks osapool haigekassa, teine perearstide selts, vajadusel lisanduvad muud eriarstid. See oleks multidistsiplinaarne käsitlus, mis on kohandatud Eesti oludele. Kindlasti aitaks see ravikvaliteeti parandada. Euroopa ravijuhiste uusi meetodeid ei suuda me alati 100%liselt kasutada, need võivad olla liiga kallid. Seega on arukas panna näiteks limiidid, palju haigekassa suudab rahastada.

Kuidas kongressil kõlanud uus info Eesti kardioloogideni jõuab?
Eesti delegatsiooni suurusjärk võis olla 40-50 inimest, igast suurest haiglast oli inimesi. Usun, et kõik nad annavad kodus info kolleegidele edasi. PERHis näiteks kõik need viis uut ravijuhist käsitleme oma kardioloogiakeskuse seminaridel lähikuudel läbi. Iga kolleeg teeb ettekande ühest ravijuhisest ja saame koos arutada. 

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

SA IDA-VIRU KESKHAIGLA otsib kolme juhatuse liiget

Ida-Viru Keskhaigla

15. august 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.