Riik sai 11 kuuga tulusid 7,24 miljardit eurot

Rahandusministeeriumi andmetel laekus aasta algusest riigile tulusid 7,24 miljardit eurot ehk 153,6 miljonit eurot enam kui eelmisel aastal.

Tänavu novembri lõpu seisuga olid riigi tulud kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,2 protsenti tänu tõhusale maksude kogumisele. Välistoetuste laekumine peamiselt Euroopa Liidu allikatest seevastu jäi 36,5 protsendiga eelmisele aastale alla.

Üheteistkümne kuuga kogutud maksutulud moodustavad ligikaudu 90 protsenti selle ajaga laekunud riigi kogutuludest. Maksu- ja tolliamet kogus maksudena 6,54 miljardit eurot, mis on 485,9 miljonit eurot ehk 8 protsenti rohkem kui mullu samal vahemikul. Kasv tulenes peamiselt suuremast käibe- ja sotsiaalmaksu laekumisest. Maksutuludest suurimate tululiikidena tasuti sotsiaalmaksu 2,19 miljardit eurot, käibemaksu 1,72 miljardit eurot ning aktsiise 799,7 miljonit eurot.

Kõige enam kasvasid käibemaksu tasumine (160,4 miljonit eurot ehk 10,3 protsenti) ja sotsiaalmaksu laekumine (148,5 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti). Edasiantavaid makse laekus kokku 1,1 miljardit eurot, mida on 52,4 miljonit eurot ehk 5 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid laekus novembri lõpuks 698,1 miljonit eurot, mis on 332,3 miljonit eurot ehk kolmandiku võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Peamiseks vähenemise põhjuseks on ELi ja muud toetused, mille kasutamine vähenes eelmise aastaga võrreldes 36,5 protsenti. Kaupu ja teenuseid müüdi aasta algusest 145,1 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 142,1 miljonit eurot.

Kuludeks suunati 11 kuuga 7,36 miljardit eurot ehk 512,2 miljonit eurot rohkem kui mullu samal vahemikul. See on 84,9 protsenti 2015. aastaks kavandatud kulude kogumahust. Kulud kasvasid mullusega võrreldes 7,5 protsenti enamiku kululiikide lõikes. Protsentuaalselt kasvasid kõige enam riigiasutuste investeeringute maht (23 protsenti) ning tööjõu- ja majandamiskulude maht (9 protsenti).

Kulud kasvasid eelmise aasta sama perioodi mahuga võrreldes 512,2 miljoni euro võrra. Kasvust ligikaudu poole ehk 233,3 miljonit eurot moodustasid väljamakstud pensioni-, ravi-, töötuskindlustus- ning muud toetused. Kululiikide lõikes on aasta algusest tasutud toetusi summas 3,5 miljardi, muid tegevuskulusid 2,33 miljardi ning tööjõu- ja majandamiskulusid 1,24 miljardi euro ulatuses.

Tööjõu- ja majandamiskulude maht kasvas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 102,0 miljonit eurot ehk 9,0 protsenti. Tööjõukuludeks kasutati 642,4 miljonit eurot, aastane kasv oli 6,0 protsenti. Majandamiskuludeks kasutati 598,6 miljonit eurot ehk 12,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Sarnaselt eelnevale kahele aastale on kulud novembris suuremad kui eelmistel kuudel keskmiselt, ületades seejuures eelmise aasta mahtu 18,4 protsenti.

Investeeringuteks on aasta algusest suunatud 395,8 miljonit eurot, mis on 9,2 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 275 miljonit eurot, mis on 23 protsenti rohkem kui eelmisel aastal ja 10 protsendipunkti rohkem kui aastaks planeeritud investeeringute kogumaht. Investeeringutoetusi seevastu anti 120,9 miljoni euro ulatuses, mis on 91,3 miljonit eurot ehk 43,0 protsenti vähem kui mullu.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti välja 433,3 miljonit eurot ehk 43,1 protsenti plaanitust, mis on 40,5 miljonit eurot vähem kui eelmise aasta samal vahemikul peamiselt maaelu- ja kalandustoetuste vähenemise arvel summas 31 miljonit eurot. Eelmise, 2007.–2013. aasta perioodi vahenditest rahastatavaid projekte on töös veel 624 ning neid on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda ligi kahe miljardi ulatuses vahendeid erinevatest programmidest ja otsetoetusfondidest. Selle perioodi toetusi on alates eelmisest aastast välja makstud 76,8 miljoni euro ulatuses, sealhulgas struktuuritoetusi 39,8 miljonit eurot ja maaelu arengukava meetmete raames 33,4 miljonit eurot.

Likviidseid finantsvarasid ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas novembri lõpu seisuga 1,36 miljardit eurot, millest likviidsusreservis oli 972,8 miljonit ning stabiliseerimisreservis 373,9 miljonit eurot. Võrreldes 2014. aasta novembri lõpu seisuga vähenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 308,9 miljoni euro võrra ehk 22,7 protsenti. Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid aastaga 5 miljonit eurot, ulatudes 14,6 miljoni euroni.

Oktoobri lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 0,7 protsenti SKPst ehk 151,4 miljonit eurot. Keskvalitsuse eelarve oli ülejäägis 11,2 miljoni euroga. Haigekassa eelarve puudujääk ulatus 25,5 miljoni euroni. Töötukassa eelarve on aasta algusest olnud ülejäägis ja kasvanud kogu perioodi vältel, ülejääk moodustas oktoobri lõpus 41,3 miljonit eurot. Samuti on kohalike omavalitsuste koondeelarve olnud aasta algusest ülejäägis, mis jõudis oktoobri lõpul 124,4 miljoni euroni.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.