Vähiravi rahastamine Eestis on prioriteetne

Mari Mathiesen, Eesti Haigekassa juhatuse liige
Mari Mathiesen, Eesti Haigekassa juhatuse liige

Eesti ravikindlustussüsteemi üldised põhimõtted on sätestatud ravikindlustuse seaduses, mille kohaselt põhineb ravikindlustus kindlustatud isikute solidaarsusel ja piiratud omaosalusel.

Solidaarsus ravikindlustuses tähendab seda, et kellegi ravikindlustusmaksed ehk panus süsteemi ega ka juurdepääs vajaminevale abile ei sõltu vanusest, sissetulekust või terviseriskidest. Kõigil Eesti ravikindlustatud inimestel on õigus saada ühesuguseid kvaliteetseid tervishoiuteenuseid, ravimeid ja meditsiiniseadmeid ning haigestumine ei tohi kaasa tuua finantsriski. Kvaliteetsete ravitulemuste eelduseks on meditsiiniline tõenduspõhisus. Nii ravi kui ka rahastamisotsused peavad olema tõenduspõhised, s.t parimate olemasolevate tõendite üksikasjalikku, kaalutud ja sihipärast arvestamist otsuste tegemisel.

Tervishoiuteenuste, sealhulgas sõeluuringute, ravimite ja meditsiiniseadmete lisamine ravikindlustuspaketti toimub ühtsetel põhimõtetel. Lisaks meditsiinilisele tõenduspõhisusele hinnatakse alternatiivsete ravivõimaluste olemasolu, uue meetodi kulutõhusust võrreldes senise ravistandardiga ja mõju ravikindlustuse eelarvele. Ravikindlustuspaketi täiendamisel on ekspertidena kaasatud lisaks erialaseltsidele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja ravimiameti eksperdid, üha enam kasutatakse tervisetehnoloogiate hindamist. Haigekassa peab oluliseks osapooltega, s.h patsiendiühendustega avatud suhtlemist ja kogu tegevuse aluseks on läbipaistev menetlus- ja otsustusprotsess.
Haigekassa jaoks on tähtis kaasaegsete tervishoiuteenuste kättesaadavaks tegemine Eesti ravikindlustatutele. Näiteks 2014. aastal laekunud 93 uue teenuse taotlusest on 2015. aastast kindlustatutele haigekassa kulul kättesaadavad 53 uut teenust, mille mõju eelarvele on 4,7 miljonit eurot. Soodusravimite loetellu lisandus 12 uut toimeainet.

Vähiravi võimaluste avardamine on üks prioriteetidest

Vähiravi võimaluste avardamine on olnud üks ravikindlustuse prioriteete. Ravikindluspaketi täiendamisel on ressursside piiratuse juures alati oluliseks kaalutluskohaks lisaks kulule saadav tervisekasu ja alternatiivide olemasolu. Kulutõhususe hindamisel oleme vähkkasvajate korral reeglina lähtunud ülemisest piirmäärast ehk võrreldes muude haigustega oleme valmis aktsepteerima ka suuremaid kulusid.

Kasvajate raviks on haigekassa tervishoiuteenuste loetellu 2015. aastal lisatud viis uut teenust ning neli innovatiivset ravimit (kopsu- ja munasarjakasvaja ning leukeemia ja luumetastaaside raviks). Ka 2016. aastast kavatseme lisada täiendavaid ravivõimalusi onkoloogias.

Viimase viie aasta jooksul on onkoloogilise ravi rahastamine kasvanud rohkem kui poole võrra (2010. aastal 35 500 eurot ja 2015. aastal 76 400 eurot), aastane ravijuhtude arv on kasvanud 56 000 võrra (2010. aastal 93 600 ja 2015. aastal 149 600).

Juhul kui haigekassa kindlustatule vajalikku tõenduspõhiseid uuringuid ja ravi Eestis ei osutata, aga tõenduspõhine standardravi on olemas, on see vajadusel tagatud välisriigis. Haigekassa annab kindlate kriteeriumite täitmisel eelloa ja katab tervishoiuteenuste osutamisega seotud kulud välisriigi arvete alusel.

Loa saamiseks peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:
•    tervishoiuteenust või selle alternatiive ei saa patsiendile Eestis osutada;
•    tervishoiuteenuse osutamine on patsiendile näidustatud;
•    tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
•    ravi eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.

Ootusi ja soove on alati enam kui haigekassa tagada suudab

Ravikindlustuspaketi uuendamisel on tähtis valikuid teha nõnda, et ühtegi patsiendirühma ei eelistataks. Oluline on tagada hüvitiste tagamisel stabiilsus ja jätkusuutlikkus. Haigekassa kodulehelt saab jälgida tervishoiuteenuste taotluste menetlemist, peame avalikustamist ja protsessi läbipaistvust väga oluliseks põhiprintsiibiks. Tavapäraselt saab haigekassa aastas sada taotlust tervishoiuteenuste loetelu täiendamiseks. See on väga suur maht, mida läbi töötada, et kindlate kriteeriumite alusel välja valida kõige vajalikumad teenused.

Paralleelselt uuendatakse ka soodusravimite loetelu, kuhu haigekassa annab kulutõhususe eksperthinnangu rahalise kulu kohta ravimikomisjonile.

Vähiravi patsientide elukvaliteedi tagamisel on lisaks oluline meditsiiniseadmete valdkond. Haigekassa hüvitab patsientidele meditsiiniseadmete loetellu kantud seadmeid. Meditsiiniseadmete loetelu on aja jooksul kasvanud ja sinna lisandub igal aastal uusi tooteid, mis aitavad patsientidel oma haigusega paremini toime tulla. Arstidel tasub vaadata, mida see loetelu sisaldab. Tihti näeme, et võimalusi ei kasutata nii ruttu ära kui need on loodud.

Ravikindlustuspaketi täiendamisel ei ole tähtsad mitte ainult uued teenused, ravimid ja meditsiiniseadmed. Oluline on ka see, kui palju haigekassa eelarve mahust panustame ühe või teise eriala teenuste ostmiseks. Onkoloogilised patsiendid on haigekassa jaoks keskmisest kallimad, need on olnud teadlikud otsused. Statistika näitab, et onkoloogia eriala kulude kasv võrreldes eriarstiabi kulude kasvuga on kiirem. Ühe lisanduva eluaasta hind ongi onkoloogias rahalises mõttes kallim kui teistel erialadel, sest onkoloogia tervikuna on keskmisest kallim valdkond. 2014. aasta andmetel maksis statsionaarse onkoloogilise ravi keskmine juht 2059 eurot, eriarstiabi keskmine 1290 eurot. Ka ravijuhtude arv kasvab keskmisest kiiremini. See on üsna ootuspärane, elanikkond vananeb ja suureneb aasta-aastalt nende inimeste hulk, kelle jaoks on toimetulek vähiga igapäevaseks väljakutseks.

Lisaks ravivõimalustele on onkoloogias tähtis õigeaegne ravi kättesaadavus. On oluline, et diagnoosikahtlusega haige saaks eriarsti vastuvõtule sellise aja jooksul, mil tema tervislik seisund ei halveneks. Perearsti poolt suunatud onkoloogilise haiguse kahtlusega patsient peab pääsema üldjuhul eriala spetsialisti juurde 2 nädalaga, nii on kokku lepitud vähiravi kvaliteedi nõudeid kehtestades.

Üks täiendav ravivõimalus, mida üha enam püütakse kasutada, on nn riskide jagamine ravimifirmadega. 2013 aastal alustasime esimest korda ka kolme uue ravimi kompenseerimist nn riskijagamise skeemi alusel.
Riski jagamine ravimifirmaga tähendab haigekassa poolset kompenseerimist juhul kui ravim avaldab patsiendile positiivset mõju, st saavutatakse eelnevalt kokkulepitud ravieesmärgid. Sel viisil saame patsientidele kättesaadavaks muuta ka harva vajatavad ja väga kallihinnalised ravimid, mille korral esineb ebakindlus, et loodetud tulemus saavutatakse.

Lisa kommentaar

  • Mari Mathiesen, Eesti Haigekassa juhatuse liige

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib DIAGNOSTIKAKLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

03. detsember 2018

PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA otsib JÄRELRAVI KLIINIKU JUHATAJAT

Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA

10. detsember 2018

Meditsiini­uudised

6. november 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.