Kuula artiklit

29. jaanuar 2016

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Etteruttavalt olgu öeldud, et õde Darja loeb patsientide soove otsekui nende silmadest ning tema soojus inimestega suhtlemisel on nakatav. Darja nimetab tööd EMO õena oma unistuste tööks ja ütleb end nautivat selle igapäevase action’i keskel olemist. „Kriitilises olukorras teen kõik endast oleneva, et patsient jääks ellu ja saaks minna oma pere juurde,” ütleb Darja.

07:00 Erakorralise meditsiini vastuvõtu registratuur on tühi. Vaid üksikud brošüürid toolidel ja näksiautomaadist ostetud ning käetoele unustanud poolkortsus kõrrejook annavad märku, et siin on keegi siiski olnud. Darjat tuleb veel oodata, sest tema 12tunnine vahetus algab kell 8.

07:50 Saabub üks arstidest ning lisaks tervitusele ütleb märgib, et õues on paras liuväli. On üks tänavuse talve esimesi libedaid päevi. Kohe täitubki EMO ootesaal abivajajatest, kes on suuresti just libeduseohvrid.

08:10 Intensiivravi palatis võtab meid vastu päikeseline Darja. „Ma mõõdan teil nüüd kõrvast temperatuuri. See võib olla natuke ebameeldiv,” ütleb ta pisut valjemini 70ndates mehele. „36,8! See on väga hästi!” Mees noogutab ja tunneb justkui kergendust. Tal on hingamisega raskusi ning seepärast on ta vastava aparaadi all. Intensiivravisse satuvad patsiendid, kellel on üliraske olukord, ehk need inimesed, kes peavad kuni kuus tundi EMO ootesaalis järjekorras ootama, siia kindlasti ei satu. 

08:17 Patsient ütleb midagi läbi hingamisaparaadi ja Darja mõistab seda kohe.  „Tahate istuda?” Mees noogutab. „Ma saan aru, et siin võib teil sedasi ebamugav olla. Laseme siis jalad natuke allapoole. Ettevaatlikult, vaatame, et ei kukuks. Nii, siin on sulle padi, pane käed selle peale, siis on parem olla.” Darja vaatab korraks monitoril kuvatavaid tervisenäitajaid ning räägib, et hingamisaparaadiga on tegelikult ebamugav hingata. „See aitab paremini hingata, aga kui pole harjunud, siis alguses tundub, et see pigem takistab. Proovisin ise ka seda ükskord, sellepärast teangi,” sõnab ta. Lisaks on inimesed intensiivravisse sattudes hirmunud ning sellepärast proovib Darja nendega eriti toetavolla. „Aga eks aeg-ajalt ikka juhtub seda, et saan sõimata või mulle öeldakse ebameeldivusi. Kõike tuleb ette,” ütleb ta.

08:20 Saabub arst, heidab pilgu patsiendile, monitorile ja paberitele ning jagab juhiseid. Kõik teavad oma ülesandeid. Darja lisab patsiendile tilgutisse rohtu.

08:21 Patsient ütleb midagi hingamisaparaadi alt. Darja reageerib kohe ning ütleb arstile, et mehel hakkas halvem. See on rohust ja kohe peaks jälle parem hakkama.

08:24 Palatisse tuuakse röntgenaparaat ja juba loetud sekundite pärast väljuvad kõik palatist. „Kiirituse oht,” ütleb Darja.

08:26 Arst otsustab, et haige tuleb viia kompuutri alla uuringule. Seda oodates saab Darja korraks liikuda jälgimise osakonda, et vaadata, kas saab seal mõnele kolleegile abiks olla.

08:28 Jälgimise osakonnas on 17 voodikohta ning siin selgub, kas inimene lastakse koju tagasi või jäetakse haiglasse sisse. Voodid on üksteisest kardinatega eraldatud ning Darja ütleb, et intensiivis on ka kardinad olemas, aga neid pole lihtsalt aega ette tõmmata. „Intensiivis on patsientide seisund selline, et kardina peale keegi ei mõtle.” 

Darja näitab, kuidas kõikide haigete puhul kantakse andmed sisse nii arvutisse kui ka endiselt paberile. Kirja lähevad nii juba tehtud kui ka tulevased analüüsid ning tulemused, samuti manustatud ravimid. Darja näitab ka elustamistarvikute aparaati „Siin toas läheb seda vaja kuskil korra kuus. Tavaliselt tulevad kriitilised olukorrad ette ikka intensiivis või siis viiakse sellises seisundis patsient kiiresti intensiivi.” Darjale meeldib olla action’i keskel, aga ikka juhtub ka neid olukordi, millest on raske üle saada. „Ma kirjutan või helistan siis oma sõbrannale, kes samuti siin tööl on, ja räägin talle kõik emotsioonid enda seest ära. Koju ma seda ei vii. Kodus ütlen lihtsalt, et täna oli raske päev. Ma olen selline inimene, et mõnda asja on mul kodustele väga raske välja öelda. Mu mees juba teab mind. Kui oli midagi väga olulist, siis kuuleb ta sellest põgusalt paari päeva pärast.”

08:48 Läheme tagasi intesiivi. Darja tänane abiline Priit soovitab meditsiinitöötajatel leida hobi, mis aitaks tööga seonduvast üle saada. „Minu hobi on magamine ja meditsiinisarjad,” naerab Darja ning mainib uut USA sarja „Code Black”. „See on Ameerika EMOst. Inimesed imestavad, kuidas seal saab kõik nii ebasteriilne olla, aga mina saan aru, et erakorralises meditsiinis mõnikord nii ongi. Meil ka teinekord verd pritsib ja mu ainus mõte on, et patsient jääks ellu. Kui siin on selline olukord, siis siis ma lihtsalt keskendun ja teen selle inimese jaoks kõik, mis võimalik ja vajalik, et ta jääks ellu ning saaks minna koju oma pere juurde!”

09:00 Patsient viiakse intensiivist radioloogiaosakonda kompuuteruuringusse. Iga aparaadi jaoks tundub olevat täpselt üks inimene – kes hoiab tilguteid, kes lükkab monitori jne.

09:04 Enamik juhtmeid ühendatakse mehe küljest lahti. „Kas te lamada saate?” küsib kompuuteruuringut läbiviiv arst. Mees raputab pead. Keegi asub ta vererõhku mõõtma. Õde Darja pöördub esimest korda mehe poole eesnimepidi ning palub tal rahulikult hingata. „Ma olen siin sinu juures. Me ei lase sinuga midagi juhtuda. Ära karda,” rahustab ta meest, kes rahunebki ning protseduuriga saab alustada. Arst tutvustab lühidalt protseduuri käiku: „Uuring kestab 5–10 minutit ja selle käigus võite tunda kontrastainest tingitud ebamugavustunnet.”

09:10 Kiirituseohu tõttu jälgime protseduuri vaateaknast. „Ta väga kardab,” teab Darja.

09:15 Patsient tuuakse tagasi intensiivpalatisse ning arstid otsustavad, et on vaja teha kiire pleuradreeni asetamise protseduur. „Ta kopsud ei saa piisavalt õhku kätte. Tal on õhk väljaspool kopsu, mis surub kopsu kokku ega lase sellel hingata,” selgitab Darja. Mees ei taha ning puikleb silmnähtavalt vastu. „Te surete meil muidu ära,” ütleb keegi arstidest ning mees muutub leplikumaks.

09:21 Tuba täitub arstide ja medtöötajatega. Kogu tegutsemine on nii süsteemne, et kõik sujub kui kellavärk. Vaid mõne sekundiga on operatsiooniks vajalik aparatuur paigale sätitud, mehe T-särk lõhki lõigatud ja kohalik tuimastus tehtud.

09:45 Operatsioon on edukalt lõppenud. Patsiendi näol on naeratus ja ta tahab juba koju minna. Enne tehakse aga veel üks kopsupilt.

09:50  Darja nendib, et tänane hommik on olnud suhteliselt rahulik. „Ka ööd on tavaliselt rahulikumad, aga samas mõnikord on küll nii, et ei saa aru, kas on öö või päev,” ütleb ta.

10:00 Juba paar tundi on näidanud, et esimene jää niidab inimesi jalust. Meie lahkume, kuid kiirabi toob keskealise naise, kes õnnetult otse kodutrepil kukkus.

Millal pöörduda EMOsse?

Mitte iga tervisemure ei eelda pöördumist EMOsse, vaid kergemate tervisemurede puhul peaks kõigepealt abi otsima perearstilt või helistama perearsti nõuandetelefonile 1220. Erakorralise meditsiini osakond osutab vältimatut abi ägedate haiguste, traumade ja mürgistuste korral.

Kindlasti peab EMOsse pöörduma, kui esinevad alljärgnevad kaebused:

Tugevad valud ja südamehaigustele viitavad sümptomid Äkki tekkinud tugev peavalu, kõhuvalu, rindkerevalu, õhupuudus, hingeldus, südamerütmihäired. Tromboosi sümptomid Äkki tekkinud jäseme turse, äkki tekkinud jäseme jahedus ning värvumine valgeks. Insuldi sümptomid Äkki tekkinud teadvushäire, kõnehäire, kehapoole halvatus, äkki tekkinud tasakaaluhäire. Värsked traumad Värskelt juhtunud traumad, millega kaasnevad vigastatud jäseme turse, verevalumid ning liikuvuse piiratus, deformatsioon või haavad. Verine väljaheide, veriokse, veriköha; Võõrkeha hingamisteedes või seedetraktis, veriköha. Allergiline reaktsioon Allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, ulatuslik lööv, keeleturse, neelamistakistus.

Autor: PERHi siseajakiri, tekst: Teele Teder

Kuula artiklit

Kaks tundi õe töövarjuna EMOs