Tema hinnangul tulekski teha kõik selleks, et nakatunud võimalikult ulatuslike testidega tuvastada ning nad võimalikult aegsasti arsti juurde saada, vahendas err.ee saadet "Kahekõne".
"HI-viirusel pole alguses spetsiifilisi sümptomeid. Inimesel ei pruugi aastaid sümptomeid olla, aga samal ajal on ta võimeline kogu aeg nakatama teisi," kirjeldas Lutsar HI-viiruse levikut Eesti praegustes oludes.
"Me peame rohkem testima ja ennekõike just nendes piirkondades, mis on rohkem haaratud: Tallinna linnas ja Ida-Virumaal," lisas ta.
HI-viiruse kontrolli all hoidmiseks mõeldud ravimid on tänapäeval juba väga head, kuid viirusest lahti nendega ei saa ja vaktsiini ei suudeta viiruse vastu ikka veel toota. "Ravimid on head, kuid kui keegi jääb haigeks, ei oska me teda enam terveks teha," märkis Irja Lutsar.
HI-viiruse kandjate stigmatiseerimisest, häbimärgistamisest, Lutsar aru ei saa.
"Millegipärast on see meie ühiskonnas stigma – ja mitte ainult meie ühiskonnas, ka teistes ühiskondades. Ja sellest on raske aru saada, et miks see, kui inimesel on mingi trauma või diabeet, ei ole halb, aga kui on HI-viirus, siis ma olen nagu midagi oma elus valesti teinud. Kuulge... me kõik teeme oma elus valesid otsuseid!"