Vähiravifondil Kingitud Elu oli 2015 rekordiline aasta

Toivu Tänavsuu
Toivu Tänavsuu

Intervjuu Vähiravifondi "Kingitud Elu" juhi Toivo Tänavsuuga.

Kui palju vähihaigeid "Kingitud Elu" fondi kaudu 2015. aastal ravimi soetamiseks toetust said?

2015. aastal toetasime 50 vähihaiget, panustades nende ravisse ligi 470 000 eurot eraannetajate raha. Numbrid näitavad fondi töömahu hüppelist kasvu, arvestades et 2014.aastal panustasime 11 inimese ravisse ligi 77 000 eurot.
Rõõm on tõdeda esiteks seda, et alates fondi tegevuse algusest 2014.aasta veebruaris on abi saanud absoluutselt kõik patsiendid, kes abitaotlusega meie poole on pöördunud ning kuuluvad meie sihtgruppi (haigekassa jaoks nn mittekulutõhusad vähihaiged, kelle jaoks oleme viimane õlekõrs ehk kellel puudu riiklikult rahastatud ravialternatiiv). Mitte ükski inimene ei jäänud meie poolt ukse taha rahapuuduse tõttu.
Teiseks on need numbrid (77 000 eurot ja 470 000 eurot) tunnistuseks sellest, et kõikidele Eesti inimestele hädavajaliku vähiravi kindlustamiseks ei oleks haigekassal tarvis eriti palju lisamiljoneid oma eelarvesse. Võibolla piisaks tahtest, sest 500 000 eurot on riigieelarve ning erakondade valimislubaduste kontekstis köömes (suhteliselt väike raha).

Kuidas nad sooliselt ja ealiselt jagunesid? Milline oli kõige noorem patsient, milline kõige eakam?

Meilt abi saanud patsiendid moodustavad üsna hea läbilõike Eesti ühiskonnast. 2015.aastal toetasime inimesi vanuses 36-82 (2014.aastal sai meilt abi ka üks 20-aastane). Abisaanud elavad üle Eesti mitmel pool, neist umbes poolte emakeel on vene keel. Sooliselt jagunevad ka umbes pooleks mehed ja naised.
Vähk ei küsi rahvust, vanust, rikkust ega ühtki teist sotsioloogilis-majanduslikku näitajat. Vähki võib haigestuda meist igaüks. Näiteks 2015.aastal saime abitaotluse ka ühelt 2-aastaselt. Õnneks rahastas tema raviprotseduuri lõpuks haigekassa ja meie abi ei olnud tarvis.

Milliste vähivormidega teie poole pöörduti (kas mõnda vähivormi oli selgelt enim) ja milliseid ravimeid nimeliselt need inimesed on sel aastal vajanud?

Tooni andsid erinevad soolevähid, leukeemia ja melanoom. Oleme aasta jooksul aidanud inimestel soetada umbes kümmet kallist vähiravimit: Vectibix, Stivarga, Keytruda, Imbruvica, Tafinlar, Imnovid, Avastin, Erbitux, Nexavar jt. Neist enamik maksavad üle 5000 euro kuus, kallimad üle 10 000 euro kuus. Sellist raha pole 99,9 protsendil eestimaalastest kusagilt võtta.
Ravimitest veel niipalju, et osadel neist on kliiniline mõju väiksem, teistel suurem. Vähiravifondi nõukogu on võtnud hoiaku, et väiksema kliinilise mõjuga ravimite puhul küsime patsiendilt kõrgemat omafinantseeringut, et jagada temaga ühtlasemalt raviriske. Samas võib täielik lootusetus olla mõnele inimesele suuremgi löök kui ravi lõppemine. Fondi nõukogu on pidanud langemata nii mõnegi päris raske otsuse.
Ühe ravimi - melanoomiravimi Tafinlar - rahastamise võttis haigekassa fondilt 1. jaanuaril üle. See oli meie jaoks suur töövõit. Suvel aitas "Kingitud elu" selle soetada Tapalt pärit 69-aastasele vanaemale. Tolle naise aitasime seega üle hädavajaliku ravi mittefinantseerimise "kuristiku".

Milline oli rahaliselt kõige kallim ravim, mille soetamist te toetasite või siis kõige suurem toetus, mida fond mullu väljastas?

2015. aasta kevadel toetasime Mustvee pereisa Alarit, tagades talle melanoomiravi (ravim Yervoy) mille letihind on on 160 000 eurot. Selle raha eest sai Alar neli korda arsti juures käia, kus iga kord tilgutati talle veeni umbes klaasitäis vedelikku (100 eurot/tilk - nii kalkuleeris ta ise). Viimastel andmetel läheb Alaril jätkuvalt hästi, kallis ravim on kinkinud talle täisväärtusliku elu oma lähedaste keskel.

Kuidas seni on olnud, kas kõik taotlejad saavad teie kaudu ka rahatoetuse või tuleb teinekord ka teil oma valik teha - kuidas see otsus sel juhul sünnib ja kes selles osalevad?

Taotluste üle otsustab fondi nõukogu, mille seitsmest liikmest neli on onkoloogid. Seni on toetust saanud kõik, kes seda on taotlenud ning kes kuuluvad meie sihtgruppi. See tähendab, et taotlusi on umbes sama palju kui väljastatud toetusi.
Eelmisel aastal ei jõudnud me siiski toetuse väljastamiseni 4-5 taotluse puhul. Neist kahel juhul tehti meile taotlus nö igaks juhuks paraleelselt taotlusega haigekassale. Kuid lõpuks otsustas ravi finantseerida haigekassa ning meie toetust ei läinud tarvis. Paaril juhul oli suri inimene enne, kui jõudis ravi alustada - see tähendab, et fond sai taotluse liiga hilja ja patsient oli juba liiga kehvas seisus.
Ühele abitaotlusele vastasime 2015. aastal eitavalt. Põhjuseks oli see, et patsiendi poolt soovitud ravile oli olemas haigekassa rahastusega alternatiiv. Ehk tegelikult me ei olnud viimaseks õlekõrreks ja konkreetne abitaotleja ei kuulunud meie sihtgruppi.

Kas mõne patsiendi puhul olete ka korduvalt toetanud ravimi ostmist?

Esialgsetel andmetel toetasime 2015.aastal 12 inimest rohkem kui korra. Kõik nad vajasid ravimit, mida tuleb võtta järjepidevalt kuni haiguse progressioonini. Kuid kõikide puhul näitasid analüüsid ka väga head raviefekti. Olime reaalselt saanud neile kinkida lisa elupäevi. Fondi toetuste loogika on see, et toetame ravi esmalt minimaalse võimaliku perioodi ulatuses (reeglina 2-3 kuud) mil on võimalik saada selge vastus, kas ravi toimib või mitte. Kui toimib, siis toetame edasi. Kui ei toimi, järelikult ei ole mõtet ravimit kasutada (ja meil selle eest edasi maksta). Nii käime annetustega ümber võimalikult säästlikult ja efektiivselt, kasutades neid seal, kus ravi toimib. Jälgime teraselt iga ravi saava patsiendi käekäiku raviarstide vahendusel.
Isegi moodsaimate ja kalleimate ravimite puhul ei saa anda mingid garantiid, et asi toimib. Kuid fond lähtub põhimõttest, et kelleltki ei peaks seda viimast õlekõrt käest rebima. Töötame selle nimel, et anda igale vähihaigele lootus ja VÕIMALUS elada. Parematel juhtudel lubab moodne meditsiin aastaid elulisa ning vahel sünnib isegi imesid.

Kas alati on patsient ise olnud see, kes murega teie poole pöördub?

Sageli on abitaotluse initsiaatoriks raviarst või mõni noorem pereliige: näiteks lapsed vormistavad taotlusi oma ema või isa nimel. Aasta tagasi viisime kolmes suuremas haiglas läbi infotunnid. Nüüd peaksid kõik Eesti onkoloogid oskama meiega arvestada ning teadma, millistel puhkudel saab ja tasub nende patsiendil abitaotlusega meie poole pöörduda.
Taotlusvormi peavad täitma mõlemad - nii patsient kui ka tema raviarst. See kord võib 2016. aastal mõnevõrra muutuda.

Millised on fondi plaanid alanud 2016. aastaks?

Jätkame sel aastal sama hooga või hoogsamaltki. Olulisi põhimõttelisi muutusi pole praegu ette näha. Jätkame aktiivselt annetuste kogumist, Eesti ühiskonna ja otsustajate kõnetamist ning võitlust "omade" ehk eestimaalaste elude eest.
Minu eesmärk on sel aastal annetustena kokku koguda miljon eurot ning jätkuvalt aidata kõiki, kes abi vajavad ja fondi sihtgruppi kuuluvad. Seejuures ei tule see ühegi teise abivajaja arvelt, vaid inimeste helduse kasvu arvelt.
Kalender on erinevatest fondi ettevõtmistest juba enam vähem aasta lõpuni punane. Meil on ligi 100 vabatahtlikku, kes selle missiooni elluviimisesse panustavad ning kellele olen äärmiselt tänulik. Annetajate ring kasvab jõudsasti ning põhjust on aitäh öelda ka neile, kes panustavad iga kuu näiteks 1 või 2 eurot.
Kui jätta ämber ööseks tilkuva kraani alla, on see hommikuks vett täis. Nii õpetame inimestele, et üheskoos võime kinkida kõigile lootuse ja elu. Igaüks talle jõukohase panusega. Paremat erinevate ühiskonnagruppide ühe mütsi alla toojat ning solidaarsuse tekitajat on raske tahta.
Võin garanteerida, et ilmselt kuuleb vähiravifondist "Kingitud elu" 2016.aastal rohkem kui korra või paar.

Millist abi te perspektiivis riigilt ootaksite? Mis võiks olla teisiti vähiravi rahastamises Eestis, arvestades, et haigekassa rahakotiga on nagu on?

Avalikust rahast ega poliitikutest me ei sõltu mitte grammivõrragi. Vähiravi kättesaadavuse osas, nagu fondi toetuste numbrid on näidanud, ei pruugi riigi probleem olla mitte niivõrd rahanappus, kuivõrd prioriteetide järjestus. Haigekassa on teinud tublit tööd arendamaks ravimitootjatega nn riskijagamise mudeleid, millesse meil on suur usk.
Ehkki Eesti inimesed on põhimõtteliselt valmis ka sotsiaalmaksu tõusuga, kui see tähendaks kõikidele hädavajaliku ravi garanteerimist (vastav hinnang pärineb ühest meie värskelt tellitud küsitlusest), siis märksa suurem arenguruum on Eesti annetuskultuuris ning annetuste ja eraalgatuste soodustamises riigi poolt. Seda vagu tahaksime kindlasti koos teiste vabaühendustega 2016. aastal künda, uskudes et eestimaalastes on hulk lisaheadust, mis ootab valla päästmist.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.