Madis Tiik: meditsiinilahendused tulevikus – mõned on juba olevikuks saanud

Vormsi perearst Madis Tiik.
Vormsi perearst Madis Tiik.

Tervishoiuteenuste (TT) turg kasvab kogu maailmas, ja mitmel põhjusel. Üks vähem räägitud põhjus on see, et globaalselt on tervishoiuteenuste turule sisenemas 5 miljardit uut klienti ja seda tänu mobiiltehnoloogia arengule.

Teine põhjus on rahvastiku kasv, ja muidugi ka kulud on vastavalt kasvamas.
Mobiiltehnoloogia levik on tõesti hästi näha. Paljudel on kasutuses rohkem kui kaks SIM-kaarti. Keenias ja Tansaanias liigub juba 60% SKPst läbi mobiilmaksete, samamoodi Malaisias ja Brasiilias. Seda on isegi rohkem kui Skandinaavias. Paraku pole Brasiilias TT kättesaadavus hea. Tehnoloogia on olemas, kuid pole arste, kes teenust pakuksid ja infrastruktuuri. Seega on järgmisel kümnendil kõige suurem kasv arengumaades.

Virtuaalsed visiidid 

Maailmas on e-visiit kõige kiiremini kasvav valdkond. Kaugnõustamist pakkuvaid firmasid on väga palju ja erinevaid, Eestis näiteks Netiarst, Soomes Meedoc. Suurbritannias on BabylonHealthis tööl sada arsti, ja neid värvatakse pidevalt juurde. Inimesel on võimalik keskkonda endale konto teha ja saada piiramatul arvul perearsti e-visiite hinnaga 7,5 eurot kuus. Sellise teenuse efektiivsust on palju uuritud. Ühe perearsti nõuandetelefoni teenuse hinda on võrreldud valvetuppa pöördumise hinnaga ja kokkuhoid on märkimisväärne.

Alati kerkib küsimus, kuidas inimesed selleks valmis on. Uuringud näitavad, et suur osa tänasest e-kirjaoskajate põlvkonnast on selleks valmis. Uuringutest selgub ka üks vihje Eesti jaoks: on leitud, et TT suurtarbijad on samal ajal ka sotsiaalteenuse suurtarbijad. Mõned riigid moodustavad seetõttu meeskonna perearstist, pereõest ja sotsiaaltöötajast. Näiteks Põhja-Iirimaa uued tervisekeskused, mis on rajatud ELi raha eest, on seetõttu võtnud tööle sotsiaaltöötajad, kellel on samuti ligipääs inimeste terviseandmetele. Eesmärk on viia sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutajad ühtsesse inforuumi.

Kuidas arstid on muutuseks valmis? USAs arvab 80% arstidest, et järgmise viie aasta jooksul muutub nende töökorraldus virtuaalteenuste tõttu dramaatiliselt. Arvatakse, et suur osa tööpäevast hakkab mööduma virtuaalruumis. Aluse selleks annab ka asjaolu, et mitmed maailma IT gigandid on asunud tervishoiuteenuseid osutama – Apple, Google, kuid ka Samsung. Pean siin silmas tervist laiema mõistena, mitte kitsalt arstiabi.

Kliinik arvutis 

Teine huvitav kontseptsioon on virtuaalkliinik, mida Soomes oleme katsetanud ja mis läheb nüüd laiemalt kasutusse. Seal saab inimene alustada oma terviseprobleemi lahendamist virtuaalkeskkonnas. See sisaldab nutikaid algoritme, mis üritavad hetkeprobleemi olemusse tungida. Kui inimesest on tekkinud teatud ettekujutus, saab seda infot saata erinevatesse kanalitesse ja tehisintellekti kasutades arvutada välja riskifaktoreid. Selle pinnal antakse inimesele soovitusi. Mingil hetkel jõuab ta muidugi nende soovitustega arsti juurde. Virtuaalkliinikul võib olla ka nn iseteeninduskiosk, kust saab tellida videokonverentsi jne.

Tehnoloogia ja seadmed on teinud tohutu arengu. Võime öelda, et enamikul meist on taskus meditsiiniseade. Nutitelefonil on palju lisarakendusi. Näiteks spiromeeter – puhutakse telefoni mikrofoni, salvestise põhjal analüüsitakse. Tulemuse täpsus on võrreldes tavalise spiromeetriga väga hea, vahe on alla 5%.

Ka nägemist on võimalik kontrollida, pildistades silmapõhja. Selline meetod on üsna laialt kasutatud Aafrikas. Ka stetoskoop on nüüd telefonis – kopsutoone saab sealt kuulata, salvestada. Või kodusteks analüüsideks mõeldud uriinianalüsaator, mis sisaldab väikest uriinianumat ja testribasid. Tulemusest tehakse mobiiliga pilt, laetakse üles ja saadakse vastus.

Elustiil oluline 

Me teame ka seda, et tervist mõjutavad lisaks arstiabile ka muud faktorid. Oleme seda aastakümneid ignoreerinud. Teame, et elustiiliga on võimalik vältida kuni 90% II tüüpi diabeedist, suurt osa erinevatest vähkidest jne. Üks põhjus, miks me seda ei kasuta, on asjaolu, et infot on täna juba niivõrd palju, et parimagi tahtmise juures ei ole keegi võimeline seda hulka läbi töötlema. Arst peab tulevikus oskama kasutada kõike seda infot, mis maailmas on saadaval ja mitte ära põlgama tehisintellekti soovitusi, mis on samuti tõenduspõhine meditsiin.

 

Üles kirjutatud arstiteadusüliõpilaste 25. tegutsemisaasta konverentsilt 20. veebruaril Tallinnas.

 

Lisa kommentaar

  • Madis Tiik
    Vormsi perearst, Soome SITRA vanemnõustaja

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

25. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.