Meedias tekib paratamatu ebavõrdsus

Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab tõenäosus, et üha rohkem ravijuhtumeid jõuab avalikkuse ette arutamiseks.
Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab...

Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab tõenäosus, et üha rohkem ravijuhtumeid jõuab avalikkuse ette arutamiseks. Praegu puudub tervishoiuteenuse osutajal seaduslik õigus ravi käigus toimunut selgitada.

Ettepaneku luua võimalus ka arstidel end avaliku süüdistuse korral kaitsta tegi mõni aasta tagasi toonane sotsiaalminister Taavi Rõivas. Ministeeriumist öeldi veebruari algul, et plaani 2013. aastal ka arutati, kui arstide liit tegi ettepaneku muuta isikuandmete kaitse seadust.

Justiitsministeerium aga ettepanekut ei toetanud, sest oli seisukohal, et see võib olla vastuolus põhiseaduse paragrahviga 26 ehk õigusega perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Liidu peasekretär Katrin Rehemaa aga ei välista, et tulevikus tehakse siiski ettepanek asjasse puutuvaid seaduseid muuta selliselt, et seadustega oleks teiste kodanike seas kaitstud ka arstide õigused.

Vandeadvokaat Ants Nõmper lisab, et tavalugejal ei ole tihti võimalik aru saada vaidluse nüanssidest ning selliste lugude keskmes ei olegi tihti meditsiinilised probleemid, vaid patsiendi kannatused, mida ei muuda ka see, kui arst on kõike korrektselt teinud.

Suur osa kaebustest arstide vastu on tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnangul põhjendamatud, neid aga avalikkuse ette tuua ei ole huvitav. Nii tekibki väär kuvand, et arstid teevad kogu aeg valesti. Nõmper leiab, et kui Eestis võetakse aastas vastu umbes 13 000 sünnitust, siis mõne eksimuse ülevõimendamine on põhjendamatu.

Analoogne on olukord kiirabis – väljakutseid on umbes 250 000 aastas, meediasse jõuavad aga üksikud negatiivsed kogemused. “Las ravikvaliteedi kontroll ja üldistuste tegemine jääda ikka järelvalveorganite tasemele,” sõnab ta. Nõmper pakub, et järelevalveorganid võiksid oma järelevalvetegevuse ülevaateid ja hinnanguid rohkem avaldada. “Eesti meditsiinis on palju rohkem kvaliteeti kui arvatakse,” ütleb Nõmper.

Patsientide liidu juhatuse liige Kadri Tammepuu on samuti veendunud, et õiglane otsustamine saab aset leida vaid juhul, kui mõlemad pooled on saanud oma seisukohad esitada. Tihti pöörduvad patsiendid Tammepuu kogemust mööda meedia poole küll alles siis, kui nad pole piisavat abi ja mõistmist mujalt saanud. “Kui patsient kogeks alati kaastundlikku suhtumist ja tema probleemi ausat menetlemist tervishoiusüsteemis, siis oleks avalikku süüdistamist kordades vähem,” usub ta.

Tavaliselt soovib patsientide liidu poole abi saamiseks pöörduv inimene jõuda õiglase juhtumi menetluseni ja süüdlastepoolse vabandamiseni, mõnikord ka süüdlaste karistamiseni või piisava hüvitise saamiseni. Meediasse minekut kui võimalikku probleemi lahendamise teed soovivad Tammepuu sõnul kasutada siiski vähesed, sest see aitab vaid tähelepanu püüda, mitte probleemi sisuliselt lahendada.

Pikemalt 8. märtsi Meditsiiniuudiste lehes.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.