Võitlus antibiootikumide resistentsusega jätkub

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Kuigi Ida-Euroopa maades on antibiootikumiresistentsus üldiselt suurem kui Lõuna-Euroopas, on olukord Eestis siiski hea. Terviseameti epidemoloogia nõunik Kuulo Kutsari sõnul on meie päevadooside kasutus tuhande inimese kohta igati mõistlik.

9.–10. veebruaril toimus Amsterdamis mikroobide antibiootikumi resistentsuse teemaline konverents, kus tehti kokkuvõte strateegiast “Tegevuskava 2011-2015 antibiootikumresistentsuse vähendamise suhtes” ning arutleti edasisi samme. 

Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on mikroobide antibiootikumresistentsus (inglise keeles antimicrobal resistance – AMR) nii Euroopas kui ka kogu maailmas oluline oht inimese tervisele.

“Võib öelda, et AMR on sotsiaalne probleem, mis hõlmab meditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust. Tõsiasi, et ravimresistentsus võib levida riigist riiki inimeste ja loomade reisimisel või toidu, sööda ning muude võimalike AMRi ülekandevahenditega kauplemisel, rõhutab tarvidust piiriülesteks koordineeritud jõupingutusteks,” rääkis Kalda. Ta lisas, et seetõttu ongi probleemile vaja kompleksset lähenemisviisi.

2011–2015 aastal AMRi vastase tegevuse baasdokumendiga nähti ette, et tuleb tugevdada veterinaarravimeid ja ravimsöötasid käsitlevat õigusraamistikku, anda soovitusi antibiootikumide mõistlikuks kasutamiseks ja tugevdada koostööl põhinevat teadus- ning arendustööd uute antibiootikumide jõudmiseks patsiendini. Samuti nägi kava ette inim- ja loomatervishoius AMRi ning antibiootikumide tarvitamise seiresüsteemi tugevdamist.
Ühtteist selles kavas sai Kalda sõnul ka ära tehtud, kuid vaatamata sellele ei ole õnnestunud AMRist tulenevat ohtu peatada. 

Rahvatervise tegevuskava puudub

Praegu on tegemiste aluseks Eesti Euroopa Liidu suunaline raamdokument “Eesti Euroopa Liidu poliitika 2015–2019”, millega toetatakse antibiootikumi resistentsusele sektoriülest ja senisest süsteemsemat lähenemist.

“Lahendusena nähakse ravimipoliitika senisest konservatiivsemaks muutmist, asjakohaste uuringute tegemist enne antibiootikumide määramist, kasutamise järelevalve ja looduskeskkonda sattunud ravimijääkide seire tugevdamist,” rääkis Kalda. Samuti on tema sõnul oluline kehtestada ka antibiootikumide kasutamise registreerimise ja nende kasutamisest teavitamise süsteem.

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Martin Kadai sõnul rahvatervise valdkonnas eraldi AMRiga seotud tegevuskava ega strateegiat ei ole ning seda ei ole plaanis ka koostada.

“Küll on aga plaanis rahvastiku tervise arengukava (RTA) rakendusplaani aastateks 2017–2020 sisse viia eraldi AMR meede koos vastavate tegevustega. Need hõlmavad nii teavitamist, seiret kui ka koostööd teiste valdkondadega, sealhulgas veterinaar- ja põllumajandus,” kinnitas Kadai.

Inimmeditsiinis olukord hea

Haiguste Ennetamise ja Kontrolli Euroopa Keskus korraldab inimmeditsiini valdkonnas antibiootikumresistentsuse seire seitsme indikaator-bakterhaigustekitaja olulisemate antibiootikumide vastase resistentsuse määramise alusel.

Antibiootikumresistentsuse üldine esinemissagedus on inimmeditsiinis Eestis suhteliselt väike.
“Euroopa Liidus on bakteriaalsete haigustekitajate antibiootikumresistentsus suurem Lõuna- ja Ida-Euroopa maades ning väiksem Põhja- ja Lääne-Euroopa maades,” rääkis 2013–2014 aasta tulemustest terviseameti epidemioloogia nõunik Kuulo Kutsar.

Ka on antibiootikumide tarbimine Eestis Kutsari sõnul mõistlik. “Ravimiameti 2014. aasta andmetel oli antimikroobsete ravimite tarbimine Eestis 13,71 määratud päevadoosi 1000 elaniku kohta päevas, mis on mõistlik näitaja,” kinnitas Kutsar.

Positiivseid sõnu antibiootikumide tarbimise kohta Eestis oli ka perearst Marje Oonal.
“Ma ei taha öelda seda, et meil ei oleks üldse antibiootikumide ülekasutamist – kindlasti on siin ruumi paranemiseks, aga Eestis on esmatasandi meditsiinis antibiootikumide kasutus defineeritud päevadooside arvestuses üks Euroopa riikide madalamaid,” kinnitas Oona.

Kui midagi antibiootikumide kasutamises muuta, siis tasuks perearsti sõnul kaasajastada ravijuhend, mis käsitleb sagedasemate haiglaväliste infektsioonhaiguste ravi, sealhulgas ka antibiootikumide kasutamist.

“See juhend on aastast 2005 ja võib-olla tuleks seal värskema pilguga üle vaadata, mis antibiootikumide kasutamise näidustused ja soovitused on,” leidis Oona.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

18. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.