Kuula artiklit

Autor: Violetta Riidas • 28. märts 2016

Kuula artiklit

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arstide liit peab oma avalduses silmas eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtteid, mille koostanud haigekassa hinnangul ei ole eriarstiabi osutamine maakonnahaiglates haiglahoonete, aparatuuri ja personaliressursi kasutamise seisukohalt optimaalne ning suur osa erialasid tuleks koondada ainult kahte või nelja kohta Eestis, kirjutas Saarte Hääl.

“Nende põhimõtete rakendamisega kaotaks kogu Eesti maakonnahaiglad, meie omast rääkimata,” leidis SA Kuressaare Haigla juhatuse liige, ravijuht Marje Nelis. “Arstid leiavad alati tööd, olgu Eestis või Soomes, aga patsientidest on kahju. Inimesed kaotavad juba rahaliselt, kui peavad mandrile arsti juurde sõitma.”

“Ka mina toetan arstide liidu seisukohta,” ütles SA Kuressaare Haigla nõukogu esimees Reet Tuisk. “See niinimetatud geograafilise kättesaadavuse printsiip ainult vähendaks arstiabi kättesaadavust. 2016. aasta I poolaastal ei ole haigekassa lepingus nende erialade suhtes siiski mingisuguseid muudatusi veel tehtud ning edasise osas pole otsad veel lõplikult lahti või kokku sõlmitud.”

“Minagi kirjutan arstide liidu avaldusele patsientide seisukohalt kahe käega alla,” ütles SA Kuressaare Haigla juhatuse liige Märt Kõlli. “Geograafilise kättesaadavuse printsiip tähendab, et haigekassa tahab vastutuse panna kõrgema etapi haiglatele. Kui aga Kuressaare haigla käibest läheb see raha ära, ei saa haigla kui organisatsioon enam hakkama.”

Kõlli sõnul on ta siiski optimist ja usub, et need asjad nii halvasti ei lähe.

Kuressaare haiglas on puusa- ja põlveliigeste endoproteesimise operatsioone tehtud 1996. aastast ja tänase seisuga on endoproteesitud üle 1000 haige. Siiski peab haigekassa ka ortopeedia erialal (sh endoproteesimised) optimaalseks tagada ambulatoorse, päevaravi ja statsionaarse ravi kättesaadavus vaid neljas kohas Eestis.

“Ortopeedia päevakirurgia teenuse osutamine eeldab artroskoopilise aparatuuri olemasolu ja selle kõrge maksumusega seadme optimaalne kasutus on suurem kui 200 korda aastas,” märgitakse haigekassa koostatud põhimõtetes, “mistõttu ei tagata ortopeedia päevaravi kättesaadavust maakondlikult, vaid neljas kohas Eestis.”

“Ortopeedina ei saa ma toetada haigekassa koostatud eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtet,” ütles Saarte Häälele Kuressaare haiglas töötav dr Aare Taul. “Haigekassa koostatud põhimõtete järgi ei ole maakonnahaiglas ortopeedia erialal eriarstiabi – pean silmas puusa- ja põlveliigeste endoproteesimist – edaspidi osutada võimalik.”

Haigekassa tsentraliseerimisplaan puudutab nii statsionaarset haiglaravi kui ka ambulatoorset abi. “Näiteks kardioloogi, neuroloogi, reumatoloogi, gastroenteroloogi, uroloogi ja veel mitme erialaarsti vastuvõtul saab edaspidi käia ainult Tallinnas, Tartus, Pärnus või Kohtla-Järvel,” on kirjas arstide liidu avalduses.

Haigekassa analüüsi järgi on sünnitusabi optimaalne jätta vaid Tallinna, Tartusse ja Kohtla-Järvele, ent koos günekoloogiaga antakse seda siiski ka Pärnus ja geograafilist eripära arvestades Kuressaares.

“Laste statsionaarne ravi peaks edaspidi maakonna tasandil olema samuti kättesaadav sisehaiguste ja üldkirurgia erialade raames, spetsiifiline pediaatriline ambulatoorne ja statsionaarne ravi alates keskhaigla tasemest,” on kirjas haigekassa põhimõtetes.

“Maakondadest kaotatakse ka spetsialiseeritud statsionaarne pediaatriline abi ja lastearstide vastuvõtud,” järeldas kirjapandust arstide liit.

Statsionaarset taastusravi pakutaks haigekassa visiooni järgi neljas kohas Eestis. Lisatud on, et eriala ambulatoorsed teenused peaksid siiski olema kättesaadavad igas maakonnas.

Samuti on haigekassa hinnangul optimaalne tagada vaid neljas kohas nii ambulatoorse kui statsionaarse ravi kättesaadavus kardioloogia, pulmonoloogia ja neuroloogia erialal.

Arstide liidu hinnangul on nn geograafilise kättesaadavuse põhimõtete näol tegemist arstiabi kättesaadavust oluliselt halvendava kavaga, mille töötas välja ravi rahastaja haigekassa, rääkimata läbi patsientide ja erialaspetsialistidega.

“Kuna praegused muudatused ei vasta patsientide tegelikele vajadustele ja põhjustavad neile lisakulutusi, teeme ettepaneku enne osapooltega läbirääkimist ja ühiste otsuste tegemist peatada haigekassa kava teostamine ja jätkata eriarstiabi osutamist haiglates vähemalt eelmise aasta tasemel,” kirjutab arstide liit oma avalduses.

Lembi Aug, Eesti arstide liidu president:

Kui haigekassa peaks oma plaani täies mahus ellu viima, toob see kaasa Eesti teatud piirkondades ravi kättesaadavuse vähenemise. Jäävad ju maakonnahaiglatesse siis üksikud eriarstivastuvõtud.

Patsiendi omaosalus raviprotsessis aga suureneb. Ka haige transpordikulu, kui inimene peab minema arsti juurde, on omaosalus. See tähendab, et ravi läheb inimese jaoks kallimaks. Et tsentraliseerimiskava läbi ei läheks, tuleb niisugustest asjadest avalikult rääkida ja kaasata ka patsientide ühinguid, et ka patsiendid iseenda eest rohkem räägiksid.

Õnneks on sotsiaalministeeriumis tehtud töörühmad, kuhu kaasatakse ka erialaseltside ja arstide liidu esindajaid, ja kus neid kavasid nüüd arutatakse. Kuigi haigekassa juba omasoodu tegutseb, võib-olla siiski õnnestub seda protsessi positiivsemas suunas mõjutada.

Kuula artiklit

Nelis: Patsientidest on kahju