Veregrupp kui usalduse indikaator

Veregruppe määratakse ikka ja jälle doonorvere pakkidele, mis on mõistetav. Selle kõrval tehakse pidevaid kordusanalüüse ka inimestele.
Veregruppe määratakse ikka ja jälle doonorvere pakkidele, mis on mõistetav....

Tervise infosüsteemi (TIS) võetakse pigem kui kohustuslikku andmeladu, mitte kui usaldusväärset infoallikat. Kõik on nõus, et näiteks inimese veregrupp peaks TISis olema, kuid seda pole. Miks? Küsimus on andmete usaldusväärsuses.

Veregrupi määramine maksab umbes 11–12 eurot ja seda analüüsi tehakse palju. Nii kulub veregrupi pidevale uuesti määramisele üle miljoni euro aastas. 2014. aastal tehti seda analüüsi haigekassa andmeil 238 343 korral ja selleks kulus ligi 1,5 miljonit eurot. Isikuid, kellele veregruppi määrati, oli 143 120. Muul juhul tehakse analüüs enamasti doonorverepakkide korduvaks kontrollimiseks. 

Arvutagem edasi. Aasta alguse seisuga oli Eesti rahvaarv umbes 1,312 miljonit inimest. Kõigile veregrupi määramine maksaks kokku umbes 14,4 miljonit eurot. Kui me neid andmeid usaldaksime, oleks see ühekordne kulu.

TISist veregruppi ei leia
Veregrupp on lihtne tähekombinatsioon, mis inimese eluajal reeglina ise ei muutu, kuid millest võib sõltuda elu. Seetõttu on see hea usalduse indikaator. Terviseinfosüsteemis ehk TISis peaks aegkriitiliste andmete all olema muu üliolulise teabe kõrval kirjas ka veregrupp. Mul ei õnnestunud aga leida kedagi, kellel see seal oleks – ei tervetel ega ka neil, kes aeg-ajalt haiglas viibinud. Isegi rasedate puhul, kellel veregrupp määratakse kohe esimeste analüüsidega, pole seda märgitud.
LTKH labori juhataja Helen Lepa ütleb, et nemad määravad veregrupi iga kord uuesti. “Eelistatult määratakse veregrupp alati uuesti, et välistada võimalikud eksimused ja näpuvead veregrupi varasemal sisestamisel TISi. Elukriitilises olukorras võib olla asjakohane TISist veregrupi vaatamine,” ütleb Lepa.
Sama nendib ka ühe suure haigla traumakirurg. Ta küsib, aga mis siis, kui
TISis ei ole õigesti kirjas ja patsiendilt pole võimalik täpsustavalt üle küsida? Samas leiab temagi, et iseenesest peaks muidugi veregrupp olema kõrvuti teiste aegkriitiliste andmetega.
Ka ITK erakorralise meditsiiniosakonna juhataja Märt Põlluveer leiab, et mida rohkem infot nad erakorralise patsiendi kohta omavad, seda lihtsam on nende töö. “Esmane veregrupi määramine ei ole iseenesest kuigi ajakulukas, see võtab aega vaid mõne minuti,” ütleb Põlluveer.

Ülekannet alustatakse nagunii kohe
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul kulub veregrupi määramiseks täisanalüüsiga aega pool tundi. Kui kaalul on patsiendi elu, siis analüüsi tulemust ära ei oodata, vaid ülekannet alustatakse kõigile gruppidele sobiva 0 reesusnegatiivsest doonoriverest valmistatud veretoodetega. “Kui veregrupi määramise tulemus on selge, jätkatakse patsiendi oma veregrupi doonorverega,” ütleb Kullaste. Muret teeb pigem see, et universaalse 0 reesusnegatiivse veregrupiga on vaid 4,3% Eesti elanikkonnast ja ilmselt pole nad kõik doonorid. Seda verd lihtsalt napib.

Teatud aegkriitilised andmed on olemas

Eesti E-tervise juhatuse liige Margus Auväärt selgitab, et aegkriitilised andmed jooksevad infotehnoloogiliselt kokku tervise infosüsteemi edastatud dokumentidest.
“Aegkriitilised andmed pannakse kokku ajas dünaamiliselt ehk tervise infosüsteemi tehtud päringu vastuseks. Kasutatakse andmeid, mis on viimasena edastatud dokumentidel,” selgitab Auväärt. Ta lisab, et retseptide kohta saadud info osas teeb TIS päringu retseptikeskusesse ja samuti tehakse rahvastikuregistri päring, mis kontrollib isiku nime, sünniaega ja teovõimet.
“Seega on aegkriitiliste andmete koostajaks tervise infosüsteem ise, kuid tulenevalt seadusest on tervishoiuteenuse osutajal kohustuslik dokumenteerimisel kasutada tervise infosüsteemi kokkulepitud standardeid,” lisab Auväärt.
TISi maht on tohutu. Auväärti sõnul oli 6. märtsi seisuga edastatud 22,15 miljonit dokumenti 1,45 miljoni inimese kohta. Seega on juba kõigi Eesti inimeste kohta olemas teatud aegkriitilised andmed.
Kui E-tervis saab tervishoiuteenuse osutajat vaid meelitades ja keelitades, ehk siis läbi teavitus- ja koolitustegevuse andmeid esitama mõjutada, siis terviseametil on ka järelevalve õigus.
Terviseameti järelevalve osakonna vaneminspektor Juta Varjas kinnitab, et TISis leiduvate patsiendi aegkriitiliste andmete eest vastutab tervishoiuteenuse osutaja, kes on patsiendil tuvastanud aegkriitilisi probleeme, nagu allergiad, ravimitalumatus, kroonilised haigused jne. “Selliseid seisundeid diagnoosivad ja tuvastavad perearstid ning eriarstid,” ütleb Varjas. Küsimusele veregrupi kohta vastab Varjas, et see määratakse tavaliselt ikka näidustuse korral, näiteks raseduse puhul või operatsiooniks valmistudes.
Seega oleme ringiga jälle haiglas, kus veregrupp küll määratakse, kuid TISi ei edastata. Kui edastatakse, siis järgmine kord eelistatakse ikka uuesti määrata, sest eelmist vastust ei saa äkki ikkagi usaldada.

Aegkriitilised andmed on:
? allergiad,
? immuniseerimised,
? andmed puude kohta,
? raseduse andmed,
? veregrupp,
? kroonilised haigused,
? olulised kirurgilised protseduurid,
? viimasel kolmel kuul väljastatud ravimid,
? viimase visiidid või hospitaliseerimised,
? abivahenditega seotud andmed.
Allikas: E-tervis

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.