LTKH: EMO rahastamine vajab ümbervaatamist

Imbi Moks
Imbi Moks

Sarnaselt olukorraga Tallinna teiste haiglate erakorralise meditsiini osakonnas on ka Lääne-Tallinna Keskhaigla EMO koormus suur.

Sageli on terviseprobleemide korral patsiendi esimene valik just suurhaigla EMO, mitte perearst. Põhjuseid võib olla erinevaid. Kuid niisugune tendents võtab vähemaks aega ja võimekust tegeleda nende terviseprobleemidega, mis tõepoolest vajavad erakorralist meditsiinilist sekkumist.

Lääne-Tallinna Keskhaigla EMO statistika näitab, et patsientide arv on aasta-aastalt suurenenud. Viimase viie aasta jooksul on EMO visiitide üldarv suurenenud 30 protsendipunkti võrra, sh kiirabi poolt hospitaliseeritud patsientide arv 35 protsendipunkti võrra ja isepöördujate arv 60 protsendipunkti võrra.

Samas võib märkida, et perearsti saatekirjaga tulnud patsientide arv pidevalt kahaneb: viie aastaga on see arv vähenenud 17 protsendipunkti võrra. Viimasel ajal saabub meile muuhulgas järjest rohkem patsiente pehmete kudede traumadega ja kõhutraumadega, mille teenindamiseks on meil valmisolek olemas.

Oleme  teiste haiglate kolleegidega ühte meelt, et EMO on mõeldud haigetele, kes vajavad vältimatut abi oma raske seisundi tõttu, ja prioriteediks on kiirabi poolt hospitaliseeritud patsiendid. Väga oluline on seega esmatasandi arstiabi kättesaadavuse paranemine, sealhulgas pikendatud vastuvõtuaeg ja tervisekeskuste loomine.

Üks, millest ei saa aga erakorralise meditsiini osakonnast rääkides mööda vaadata, on rahastamisküsimused. Praegu on patsiendi vastuvõtt EMO-s tasustatud võrdselt ambulatoorse arstivisiidiga, kuid EMO voodikohale tehtud kulutused ei saa sellise rahastusega kindlasti kaetud.

Niikaua kuni riiklik rahastamisskeem läbi Eesti Haigekassa hinnakirja ei kompenseeri EMO-s oleva patsiendi voodikohakulutusi, ei ole paraku ühegi haigla EMO huvitatud EMO-sse pöördujate arvu suurenemisest, sest see läheb haiglale väga kulukaks.

Teine murekoht, mis paratamatult seostub EMO patsientide hulga suurenemisega, puudutab patsientide hospitaliseerimist. Mida rohkem patsiente EMO-sse pöördub, seda suurem on võimalus, et patsiendi peab hospitaliseerima. Paraku, haigekassa statsionaarse eriarstiabi leping pidevalt väheneb, see tähendab et tekib vastuolu: järjest vähem on võimalik patsiente haiglaravile saata.

Seega võiks ühtse ja üleüldise saatekirjanõude kehtestamine olla mõistlik ja tulemuslik ning leevendada erakorralise meditsiini osakondade ülekoormust. Samuti tuleks uuesti arutlusele võtta rahastusküsimused, sest praegune haigekassa hinnakiri ei kata EMO jaoks tehtavaid kulutusi ja sel viisil ei ole haiglad huvitatud ambulatoorsete pöördujate hulga suurenemisest EMO-s.

Lisa kommentaar

  • Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks
    Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna juhataja Anþela Popova

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

4. detsember 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

november 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

november 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.