Väiksemad haiglad kukuvad miinusesse

Ain Suurkaev
Rakvere haigla juht Ain Suurkaev on eriti mures statsionaarse ravi edaspidise...

Juulist vähenevad üldhaiglates haigekassa lepingulised mahud ning töös rakendatakse geograafilise kättesaadavuse (GKS) põhimõtteid. Tulevik näib tume.

Viljandi, Lõuna-Eesti Haigla, Valga, Rakvere, Kuressaare, Narva ja Läänemaa haigla juhtidelt saadud vastused on pea kõik üheselt murelikud – haigla eelarve on kokkuvõttes miinuses, GKSi tõttu arstiabi kättesaadavus väheneb, ravisuundumus liigub statsionaarselt päevaravile ning mõned eriarstid peavad vastuvõtu lõpetama. 

GKS põhimõtete osas väljendas muret ka Eesti Arstide Liit, kes leiab 23. märtsi avalduses, et geograafilise kättesaadavuse põhimõtete näol on tegemist arstiabi kättesaadavust oluliselt halvendava kavaga.

Rakvere mures statsionaari pärast
Rakvere haigla juht Ain Suurkaevu sõnul on haigla eelarve on teoreetiliselt sellel aastal suurem kui eelmisel. „Haigla mastaabis tervikuna on justkui päevaravi ja statsionaari kättesaadavus Lääne-Virumaal tagatud, aga seda vaid koguseliselt, mitte rahaliselt. Kuidas me oma esialgse eeldatava 270 000 euro suuruse palgavahendite puuduse aasta arvestuses korvame, on ebaselge,“ räägib Suurkaev. Rahaline muutus on Suurkaevu sõnul haigekassa lepingus tervikuna umbes +1,6%, palgakokkuleppe tagamiseks peaks see olema aga +8%. Rakvere haiglas pole alates juulist endokrinoloogia, gastroenteroloogia, kardioloogia ja reumatoloogia eriala. „Need tegevused on pandud PERHi lepingusse. Muidugi on seal aasta lõpuni kehtiv klausel, et nad peavad nende erialade teenust osutama asukohaga Rakvere ja teatud mahus,“ räägib Suurkaev. „Oleme valmis kandideerima nendele mahtudele ning tegema PERHiga koostööd,“ lisab ta. Sisuliselt oleks Rakvere haigla siis iseendale alltöövõtja.
Samuti on murekohaks eeldatust suurem koormus sisehaiguste statsionaarses ravis. „Intensiivraviosakonna täituvus on pea 90%. Kui meil peaks olema seal ravil keskmiselt üks III astme patsient, siis täna on tegelik number ligi kolm! Sisehaigused koosnevad sageli mitmest probleemist, mis tõstab ravi maksumust. Haigekassa leping aga tegelikule vajadusele suunatud rahastamist ei taga,“ räägib haiglajuht. Laveerida ei anna nimetatud osakonnas ka plaanilise töö kaudu, sest osakonna täituvuse eest hoolitseb EMO ja plaanilise ravi osakaal on nullilähedane.
Probleemide leevendamiseks on Rakvere haigla laiendanud tasulisi vastuvõtte. „Oleme avanud erinevaid ambulatoorseid tegevusi, mille finantseerimine on patsiendile jõukohane. Püüame müüa välja ka meie tugiteenuseid,“ kirjeldab Suurkaev tegevusi ellujäämise nimel.

Läänemaa haigla erialasid ei sulge
Miinust eelarves kinnitab ka Läänemaa haigla. „Raha saime veidi rohkem kui eelmisel aastal. Samas ravijuhud kallinesid ja neid pakuti vähem. Kokkuvõttes ei katnud hinnavahe kollektiivlepinguga nõutud palgatõusu,“ räägib Läänemaa haigla ravijuht Kai Tennisberg.
Eriarstide vastuvõttude sulgemist haiglas ei plaanita. “Ei ole kavas sulgeda ühegi eriarsti vastuvõttu või loobuda mõnest erialast, kuni arst on tegelikult olemas,“ selgitab Tennisberg. Mitme eriala puhul, nagu näiteks uroloogia, pulmonoloogia või endokrinoloogia, puudub selle eriala jaoks haigekassa lepingus aga eraldi rida. Läänemaa haigla leidis lahenduse selles, et nende arstide vastuvõtte tehakse vastavalt kas üldkirurgia või sisehaiguste lepingu raames. Läänemaa haigla on võrgustunud PERHiga. „Võrgustumisel leppisid PERH, Haapsalu linn ja Läänemaa haigla asutajad kokku, et võimalusel jätkatakse tööd nii, et ükski olemasolev eriala ei kaoks,“ kinnitab ravijuht. Samuti andis PERHi pool lubaduse, et haigekassa GKS plaaniga PERHi lepingusse suunatavate ravijuhtude lahendamine toimub Läänemaa haiglas. „Paraku, võimalused vähenevad kohe, kui mõni arstidest vahetab elukohta, läheb pensionile, haigestub või lahkub surma läbi. Pärast võrgustumist on PERH püüdnud meid taolistel puhkudel aidata. Kahjuks ei ole ka regionaalhaiglaski personali nii palju, et tekkivaid auke täies mahus katta,“ räägib Tennisberg.

Valgast kaob kaks eriala
Valga haigla juhi Marek Seeri sõnul suurenes Valgas leping haigekassaga sellel aastal 465 eurot. „Üldise haigekassa poolt kehtestatud hindade tõusu valguses tähendab see, et ravijuhte jäi vähemaks ning ambulatoorsele vastuvõtule pääsemine läks patsiendile keerulisemaks,“ räägib haiglajuht eelarve mõjust. „Juba ei paku me endokrinoloogi teenuseid, alates teisest poolaastast tuleb ka kardioloogi juurde pääsemiseks sõita Tartusse. Reumatoloog, neuroloog ja pulmonoloog jätkavad vastuvõtte, kuid meie leping sunnib erialadel pakutavat mahtu järsult vähendama. Säilitamaks seniseid erialasid ja vastuvõtte, oleks eriarstiabi leping pidanud olema minimaalselt 130 000 eurot suurem,“ kinnitab Seer.
Valga haigla on selle aasta jooksul võrgustumas kliinikumiga ning siis peaks probleemid leevendust saama. „Kindlasti püüame koostöös kliinikumiga leida patsiendi jaoks parima lahenduse, mis kahjuks aga ei võimalda vältida käesoleva lepingupõhimõtete muutusega kaasnevaid lühema- või pikemaajalisi raskusi eriarsti vastuvõtule pääsemisel,“ tõdeb Seer.

Kuressaares muutused kuludes
Kuressaare haigla eelarve on jäänud enam vähem samasse suurusjärku 2015. aasta numbritega – eelarvestatud tulude kasv moodustas 2,6%. “Haigekassa poolt tellitavate eriarstiabi teenuste rahaline maht suurenes umbes 2,4%, ravijuhtude arv jäi samaks,“ teeb kokkuvõtte Kuressaare haigla juht Märt Kõlli. Küll aga on tema sõnul toimunud tähelepanuvääriv muutus organisatsiooni kulude struktuuris, mida iseloomustab tööjõukulude kasv 10,3%. Kulude tasakaalustamiseks investeeritakse haiglas vähem infotehnoloogiasse ja infrastruktuuri, samuti väheneb Kõlli sõnul haigla üldine investeerimisvõimekus.
GKS mõju Kuressaare haiglale ei ole käesoleval majandusaastal Kõlli sõnul ulatuslik. See väljendub eelkõige summas 60 000 eurot, mis käibest väljub. “Pigem oleme mures järgmise aasta pärast – meid ähvardab endoproteesimiste ja statsionaarse psühhiaatria osas kärbe, mis tähendab juba kordades suuremat tulude vähenemist. See omakorda on majanduslikult äärmiselt keeruline, et mitte väljenduda radikaalsemalt,“ räägib Kõlli.

Viljandis väheneb reumatoloogia
Ka Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere nendib, et haigekassa rahastus sellel aastal on vähene. „Haigekassa tellitud maht moodustab meie kogu teenuste mahust umbes 60%. Mis puudutab haigekassa poolt tellitavaid teenuseid, siis – nagu teistelgi haiglatel – ei kata kogumahu rahaline suurenemine palgakasvu. Tellitavate haigusjuhtude arv on vähenenud, ning osakaal liigub statsionaarsest ambulatoorse ning päevaravi suunas,“ räägib haiglas toimuvast Tampere. Teisel poolaastal on haiglas plaanis vähendada statsionaarse taastusravi mahtu ning osa sellest liigub järelravi alla. Samuti vähenevad Viljandi haiglas reumatoloogi ambulatoorsed vastuvõtud.

Võru haiglas vastuvõtud vähenevad
Lõuna-Eesti Haigla ravijuhi Agnes Aarti sõnul suurenes lepingu kogumaht eriarstiabi osas eelmise aastaga võrreldes 2,3 protsenti ehk 130 000 euro võrra, mis kulub ära tervishoiutöötajate palgatõusuks. Haigla soovis eriarstiabi senises mahus säilitamiseks algselt vähemalt 230 000 euro suurust lepingumahu tõusu. Nii ollaksegi sunnitud vähendama ravijuhtude arvu. Kuigi kõik 18 eriala säilivad, oli see otsus ravijuhi sõnul haiglale siiski kaotus. „Meil on arstid, kes neid teenuseid osutavad olemas, aga patsient peab nende juurde pääsemist kauem ootama. Ja ootama ei pea patsient mitte sellepärast, et arsti ei ole, vaid seetõttu, et haigekassal pole raha/tahtmist selle eest maksta,“ selgitab Aart. Kõige enam väheneb haiglas uroloogi vastuvõtt.

Narvas muutusi ei tule
Narva haiglas suurenes haigekassa lepingu rahaline väljund ligi 4 protsenti, kuid see pole haigla ülemarsti Pille Letjuka sõnul piisav. “See katab palgatõusuks vajaliku summa kolmandiku ulatuses,” kinnitab Letjuka. Samas vähenes haiglas nii ambulatoorsete kui statsionaarsete ja iseseisva statsionaarse õendusabi ravijuhtude arv. Protsentuaalselt enam vähenes statsionaarsete ravijuhtude arv – 6%. Sulgeda eriarsti vastuvõtte Narva haiglas sellel aastal ei tule. “Kuna aga ravijuhtude lepingulised mahud vähenevad, siis on võimalik, et mõne eriala vastuvõtte tuleb vähendada,” räägib Letjutka ees ootavast. 

 

Ebavõrdsus maa ja linna vahel
Haiglajuhid on üksmeelel, et ebavõrdus linna- ja maakohtade vahel muutub uue lepinguga aina suuremaks. „Juba varasemalt on analüüsid näidanud, et suuremates linnades elavad inimesed pääsevad arsti juurde sagedamini kui maal elavad inimesed. Nüüd suureneb see ebavõrdsus veelgi. Maainimene peab olema tervem, kannatlikum ja ka rikkam - omama isikliku transporti või suutma selle eest tasuda. Samas kulub tal arsti juures käimiseks ka oluliselt rohkem aega,“ leiab Lõuna-Eesti Haigla ravijuht Agnes Aart.
Sama räägib ka Valga haigla juht Marek Seer: „Tegelikkus on see, et geograafilise kättesaadavuse egiidi all toimuva ümberkorraldusega muutub eriarstiabi kättesaadavus patsiendi jaoks halvemaks. Arvestades teeninduspiirkonna püsielanikkonda, on meil väga palju inimesi, kes sõltuvad ühistranspordist, naabri heatahtlikkusest või peavad paluma lastel töölt vaba aega võtta, et senisest kaugemale arsti vastuvõtule jõuda,“ selgitab Seer.
Rakvere haigla juhi Ain Suurkaevu sõnul on aga Lääne-Virumaal tunda ka tööandjate ebakindlust: „Nad on väljendanud ebakindlust, kas nende tegemistel on siin piirkonnas ongi enam perspektiivi, kui haigla teenuse osutajana ei oma enam riigi poolt tehtud otsustest lähtuvalt kohapealset kompetentsi olulistes valdkondades,“ toob ta välja. „Noored pereemad on täna veel õnnelikud, kui meil on perearstide hulgas ja haiglas pediaatreid. Kui selle eriala kompetentsid ka kõik projekti „Tallinn-Tartu“ mõistes siit ära kaovad, siis kaob noor pere maalt, siis kaob töövõtja ja tööandja ja nii me seda Eestimaad siis arendame.“

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

23. oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

september 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

oktoober 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.