Meditsiinitöötaja olgu ainult meditsiinitöötaja

Viimasel ajal on diskussioone tekitanud mittetõenduspõhiste ravivõtete kasutamine tavameditsiinis. Küsimusi, mis selle teemaga seonduvalt tekib, on palju ja nad on igati õigustatud. Positiivne on sellejuures, et meedia vahendusel on arvamusi avaldanud suhteliselt paljud arstid ja ka patsiendid. Vaatleme seekord teemat terviseameti järelevalveametniku vaatepunktist ja veidi laiemalt.

Kui me läheme arsti vastuvõtule, kelle kabineti seinal on terviseameti tegevusluba; arsti juurde, kes on reeglina lõpetanud Tartu Ülikoolis nii baaskoolituse kui ka residentuuri, kellega on haigekassa sõlminud vastava lepingu, siis on igati loomulik ja ootuspärane, et ootame selliselt arstilt tõenduspõhist lähenemist meditsiiniliste probleemide lahendamisel. Me eeldame, et haiguste etioloogiast, patogeneesist, diferentsiaaldiagnostikast ja patsiendile sobilikust raviplaneerimisest saame me ühtemoodi aru – vastavalt sellele, mida uusimad teadussuunad ja kasutusel olevad ravijuhised soovitavad. Ühtemoodi asjadest arusaamine tähendab sarnast lähenemist patsiendi terviseprobleemidele ja võimaldab tagada parima koostöö ka erinevate erialade arstide vahel. Teisisõnu saab nii kolleeg kui ka patsient olla kindel, et tervishoiuteenus, mida sellises arstikabinetis osutatakse on aktsepteeritav nii Tartu Ülikooli, terviseameti ja haigekassa vaatevinklist vaadatuna. Sellisel arstil on kvaliteedimärk, mille talle on andnud Tartu Ülikool, terviseamet ja haigekassa.

Juhul kui inimene kvaliteedimärgiga teenust ei soovi, on tal alati õigus minna nende juurde, kes ei ole eelpoolloetletud asutuste hindamiskriteeriume läbinud, nimetagu need isikud ennast siis nõidadeks, selgeltnägijaks või nn laia maailmapildiga isikuteks.
Sama valikuvabadus on inimestel ka suhtumises oma tervisesse. Patsiendi enese tahtevastaselt on tervishoiutöötajatel võimalik sekkuda ning tervishoiuteenust osutada vaid lotletud juhtudel ning kindlate kriteeriumite esinemisel. Inimeste veendumustesse ja valikuvabadusse amet ei saa sekkuda, me saame vaid selgitada, soovitada ja kutsuda oma riigi elanikke üles hoidma oma tervist ning usaldama tõenduspõhist tervishoiuteenust.

Keeruliseks läheb olukord siis, kui see selgus ning valikuvabadus mingil põhjusel kaob ja mittetõenduspõhist teenust hakatakse pakkuma kabinetis ja arsti poolt, kus patsient seda ei oota. Piltlikult öeldes peame kalu püüdma väga sogasest veest ja see vesi on sogane nii patsiendile, terviseametile kui ka haigekassale, sest tervishoiuteenus, mille osutamist me arstilt eeldame on segamini hookus-pookusega.

Arsti ja patsiendi suhe on teadupärast konfidentsiaalne ja ei amet ega haigekassa saa olla iga visiidi juures, et hinnata teenuse vastavust kehtestatud ja kokkulepitud nõuetele. Seega reeglina saab amet infot selle kohta, et arst lisaks tavameditsiinile annab ka nn kaheldava väärtusega ravisoovitusi, patsiendilt, tema lähedaselt või ka meediast. Selliseid kaebusi ei ole palju, kuid nende lahendamine on keeruline. Sellised menetlused on töö- ja ajamahukad ning nõuavad mitmete asutuste kaasamist (eksperte Tartu Ülikoolist, Arstide Liidu eetikakomiteest või haigekassast). Küsimus ei ole siin mitte ainult arsti tegutsemises tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmisel vaid ka arsti pädevuses ning arsti eetikas. Eemalt vaadates võib menetlemine tunduda kiusamise või klapperjahina või suisa inkvisitsioonina, tegelikkuses lähtub amet otsuste tegemisel alati ekspertide hinnangutest, dokumenteeritud faktidest.

Haiguste mittetõenduspõhise etiopatogeneetilise käsitlemisega ning tõestamata ravisoovitustega võib tekkida oht inimese tervisele. Ühelt poolt võidakse jääda hiljaks tõsiste haiguste diagnoosimisega ja teiselt poolt vajaliku raviga hilinemise või hoopis ravita jätmisega. Segadus võib tekkida ka siis, kui patsiendi raviküsimustega tegelevad mitu arsti, perearsti kõrval ka näiteks eriarst. Seega me ei saa lubada, et tervishoiuasutuses, millele on antud tegutsemiseks ametlik luba, hakkab inimeste tervisega oma äranägemise järgi eksperimenteerima.

Inimestel on vabadus valida, mida nad usuvad ja kellelt nad mingeid teenuseid saavad. Samas ei tohi unustada, et nii patsientidel kui ka riigil on oma ootused, millist tervishoiuteenust nad litsentseeritud tervishoiuteenuse osutajalt saavad.

Lisa kommentaar

  • Juta Varjas
    Järelevalveosakond
    Terviseamet

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

14. august 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

juuli 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.