E-kiirabi rakenduse arendustööd jätkuvad

Esialgu on e-kiirabist selle kasutajatele rohkem valu kui rõõmu.
Esialgu on e-kiirabist selle kasutajatele rohkem valu kui rõõmu.

Eelmise aasta aprillis alustasid kiirabiasutused e-kiirabi katsetamist. Möödunud aasta jooksul on ilmnenud hulgaliselt probleeme ja hetkel kasutab seda teistest rohkem vaid Tartu Kiirabi.

Probleemid on valdavalt seotud töövahendi kasutamise ebamugavuse, andmete kadumise, analüüsi ja statistika keerukuse ning rakenduse madala usaldusväärsusega. 

SA Tartu Kiirabi juhatuse esimehe ja Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimehe Ago Kõrgvee sõnul olid lootused aasta tagasi e-kiirabi arendamisel suured. Tartu Kiirabi võttis 1. aprillist 2015 kõikide brigaadidega e-kiirabi üle ja kasutab seda siiani. “Lootsime, et kui selle protsessi käima saame, siis arendajad tulevad ja likvideerivad vead mõne kuu jooksul,” rääkis Kõrgvee.

Paraku nii ei läinud. Mõned kuud arendati küll e-kiirabi jõudsalt, aga siis jäid asjad soiku. “Sisuliselt võib öelda, et eelmise aasta sügisest rakenduse arendamiseks ja vigade parandamiseks enam raha ei leitud ja ka aasta alguses meile raha ei eraldatud, kuigi raporteerisime vigadest,” kinnitas Kõrgvee.

Kuna ka sotsiaalministeeriumist raha taotlemise kord muutus keerulisemaks, tegi Tartu kiirabi esindaja märtsis avalduse, et peatab projektis osalemise. Viimasel hetkel võeti siiski vastu otsus projektiga jätkata. Põhjuseid selleks oli mitmeid. Kõrgvee selgitab, et esiteks oli e-kiirabi käivitamine väga raske – näiteks pidid väga paljud inimesed õppima iPadi ja tehnilisi vahendeid kasutama. “Teiseks – kui meie suurima kiirabipidajana Eestis oleksime pannud selle projekti seisma, siis oleks teised kaotanud igasuguse lootuse,” selgitas Kõrgvee. Ta lisas, et e-kiirabi kasutades saavad nad ka avaldada reaalset survet arenduste tegemiseks. Kui midagi valmis tehakse, saavad nad kohe anda ka hinnangu, kas arendus on õnnestunud või mitte.

Probleeme on palju
Märtsis sõeluti asjaosaliste poolt välja 70 kiireloomulist lahendamist vajavat probleemi, millest e-kiirabi juhtgrupp, kuhu kiirabide esindajad ei kuulunud, lõpuks 6–7 kõige kriitilisemat välja valis. Aprilli lõpus toimuvale järgmisele juhtgrupi kohtumisele on kaasatud ka kiirabi-poolne esindaja.

Kõige tõsisemaks probleemiks on Kõrgvee sõnul kiirabikaartide kadumine. “Meditsiinis ei tohiks ükski dokument, rääkimata haigusloost või tervest kiirabikaardist, kaduma minna. Aga meil on seda paraku ette tulnud,” nentis Kõrgvee. Tema sõnul on see tõsine juriidiline probleem ning ka meditsiinilise täpsuse küsimus, mitte lihtsalt kitsaskoht. Selle probleemi on lubanud E-tervise sihtasutus augustiks lahendada.

E-kiirabi vigade väljaselgitamine ja lahendamine ei ole Kõrgvee sõnul lihtne protsess. Varasemalt kirjutati kiirabikaart paberile ja sisestati arvutisse – siis ei läinud midagi kaduma. “Täna sõltub e-kiirabi projekt sidevahenditest, interneti püsiühendusest ja erinevatest osapooltest, alates häirekeskusest ning lõpetades kiirabibrigaadi liikmetega, samuti erinevatest IT-elementidest,” loetles ta. Ettetulevate vigade väljaselgitamine ei ole lihtne ja nõuab pidevalt tegelemist. Mitmel juhul on näiteks ka uute arenduste käivitamine ja paranduste sisseviimine esile toonud juba järgmisi vigu, mis lahendamist nõuavad. “E-kiirabi on hea näide rakendusest, mis nõuab pidevat funktsionaalsuse arendamist – see on nagu Tallinna linn, mis mitte kunagi valmis ei saa,” kinnitas Kõrgvee. Tema sõnul oleks riigi poolt arendusteks rohkem initsiatiivi vaja.

Sihid silme ees
Projektiga tasub siiski jätkata, sest eesmärgid, kuhu välja jõuda, on selged. “Esmane eesmärk on, et töötaja saaks ennast pühendada eelkõige patsiendile, mitte arvutile,” jätkas Kõrgvee. Oluline on ka see, et asutused saaksid usaldusväärse informatsiooni, mida analüüsida ja mis oleks aluseks töö kvaliteedi hindamisel. 

Tema sõnul on nende huviks saada üleriigiline ja ühetaoline statistika, et oleks võimalik otsustada, mis meetmeid kasutusele võtta, et kiirabi oleks võimalikult heal tasemel.
Eesmärgiks on sisestada enamik andmeid häälsisestusega ja osadelt aparaatidelt peaks teave tulema läbi bluetoothi.

Adlas: e-kiirabi on valmimisjärgus
Ka Tallinna Kiirabi peaarst Raul Adlas leidis, et e-kiirabi ei ole veel kaugeltki küps rakendus. “Kogu toode on veel valmimisjärgus ja praegu tegeletakse korraga väga paljude tooteosade töökindlaks muutmisega,” tõdes ta. Suur osa funktsioone on aga veel üldse tööle rakendamata ja ootavad täiendavaid arendusi.

Tallinna Kiirabi ei kasuta praegu e-kiirabi patsiendi terviseandmete säilitamiseks ja edasiandmiseks. “Küll aga osaleme aktiivselt selle erinevate komponentide testimises,” kinnitas ta.

Adlase sõnul sõltub palju ka haiglate võimekusest e-kiirabi kaart endale alla laadida. “Praegu trükib kiirabibrigaad e-kaardi välja ja haigla trükib selle jälle oma e-süsteemi sisse,” selgitas ta.

Selleks, et e-kiirabi rakendus efektiivsemalt areneks, oleks Adlase sõnul vaja, et tellija-täitja ahel oleks konkreetsem. “Praegu on erinevaid osapooli liiga palju,” hindas Adlas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

11. september 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

september 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.