Piimavalk võib allergiat tekitada

Peaaegu kõik imikud on vahel rahutud. Mõned neist on aga eriti rahutud allergia tõttu lehmapiimas sisalduva valgu suhtes, millel põhineb enamik kaubanduslikke laste piimasegusid.

Piimaallergia võib esineda igas eas inimestel, kuid rohkem on see levinud imikute hulgas (ligikaudu 2% kuni 3% imikutest), kellest enamikul see hiljem kaob.
Piimaallergia tekib, kui immuunsüsteem peab piimavalku ekslikult millekski, mida organism peab tõrjuma. See käivitab allergilise reaktsiooni, mis võib põhjustada imikul rahutust ja ärritust ning millega kaasnevad kõhuhäired ja muud sümptomid. Enamik lapsi, kes on lehmapiima suhtes allergilised, reageerivad sarnaselt ka kitse- ja lambapiimale ning osa neist on allergilised ka sojapiimas sisalduva valgu suhtes.

Imikutel, keda toidetakse rinnaga, on piimaallergia tekkimise risk väiksem kui neil, kes saavad piimasegusid. Kuid teadlased ei tea seniajani täpselt, miks mõnedel lastel tekib piimaallergia, teistel aga mitte. Siiski arvatakse, et paljudel juhtudel on allergia pärilik.
Tavaliselt kaob piimaallergia iseenesest ajaks, kui laps saab kolme kuni viie aastaseks, kuid mõnedel lastel see ei möödu. Piimaallergia ei ole sama nähtus, mis laktoositalumatus ehk suutmatus laktoosisuhkrut seedida, mida esineb imikutel harva, kuid mis on rohkem levinud suuremate laste ja täiskasvanute hulgas.

Sümptomid
Lehmapiimavalgu allergia sümptomid tekivad tavaliselt esimestel elukuudel, sageli mõne päeva või nädala jooksul pärast lehmapiimal põhineva segu lisamist imiku toidusedelisse. Imikul võivad sümptomid ilmneda väga kiiresti pärast toitmist (kiire algus) või alles 7 kuni 10 päeva jooksul pärast lehmapiimavalgu tarbimist (aeglane algus). Sümptomid võivad esineda ka ainult rinnapiima saavatel lastel, kui ema on tarbinud lehmapiima.

Aeglase algusega reaktsioon on rohkem levinud. Sümptomite hulka võivad kuuluda vedelad väljaheited (võimalik, et verised), oksendamine, öökimine, toidust keeldumine, ärritus või voolmed, samuti nahalööbed, nagu näiteks ekseem. Sellist tüüpi reaktsiooni on keerulisem diagnoosida, sest samad sümptomid võivad esineda ka teiste tervisehäirete korral. Enamikul lastest kaob see allergiavorm pärast 2aastaseks saamist, mõnedel aga võib püsida kuni teismeeani.

Kiire algusega reaktsioonid tekivad järsku koos sümptomitega, mille hulka võivad kuuluda ärritus, oksendamine, hingeldamine, paistetus, nahalööve, naha sügelemine ja verine kõhulahtisus.

Mõnedel juhtudel võib esineda ägedaloomuline allergiline reaktsioon (anafülaksia), mis mõjutab imiku nahka, kõhtu, hingamist ja vererõhku. Anafülaksia on rohkem levinud siiski teiste toiduallergiate (pähkliallergia) kui piimaallergia korral.

Diagnoosimine
Piimaallergia täpseks diagnoosimiseks ei ole olemas üht kõikehõlmavat laboratoorset analüüsi, seetõttu võib tarvis olla mitut erinevat analüüsi, et diagnoos panna ja teised võimalikud tervisehäired välistada.

Lisaks väljaheiteproovile ja vereanalüüsile võib arst lasta teostada naha allergiatesti, kus väike kogus piimavalku viiakse süstlaga vahetult lapse naha alla. Kui selle tagajärjel tekib kõrgenenud ala ehk kubel, võib lapsel olla piimaallergia.
Samuti võib lasta teha suukaudse kontrollkatse, kui see on ohutu. Selle käigus antakse imikule arstikabinetis piima ja oodatakse seejärel mõni tund, et näha, kas tekib allergiline reaktsioon.

Ravimine
Kui lapsel on piimaallergia ja teda toidetakse rinnaga, peaks ema piirama enda igapäevast piimatoodete kogust, sest allergilist reaktsiooni põhjustav piimavalk võib rinnapiima üle kanduda.

Alates 2006. aastast on kõik toiduainete tootjad kohustatud märkima selgelt tootepakenditele, kas toit sisaldab piima või piimal põhinevaid aineid, näidates seda pakendil koostisainete nimekirjas või selle kõrval. Kui kasutada piimasegusid, võib hakata kasutama sojavalgupõhiseid segusid. Kui lapsel on ka sojatalumatus, võib soovitada kasutada hüpoallergeenset segu, milles valgud on lagundatud osakesteks, mille tulemusena on allergilise reaktsiooni teke segu suhtes vähem tõenäoline.

Saadaval on kaht peamist tüüpi hüpoallergeenseid toidusegusid:
1. Põhjalikult hüdrolüüsitud segudes on lehmapiimavalgud lagundatud väikesteks osakesteks, mille tulemusena on need tavaliste segude täisvalkudest vähem allergeensed. Enamik imikuid, kellel esineb piimaallergia, taluvad selliseid segusid, kuid mõnedel juhtudel võivad need siiski allergilisi reaktsioone esile kutsuda.
2. Aminohappepõhised imikute toidusegud, mis sisaldavad valke nende lihtsaimal kujul. Neid võib soovitada juhul, kui lapse seisund ei parane ka pärast üleminekut hüdrolüüsitud segule.

Ebaturvalised segud
Müügil on ka nn osaliselt hüdrolüüsitud segusid, kuid neid ei peeta päris hüpoallergeenseteks ja nad võivad siiski esile kutsuda tugeva allergilise reaktsiooni.

Praegu USA turul saadaval olevad segud on saanud USA toidu- ja ravimiameti (FDA) heakskiidu ning need on valmistatud väga spetsiifilise protsessiga, mida pole võimalik kodustes tingimustes korrata. Kitsepiim, riisipiim või mandlipiim ei ole ohutud ja neid ei soovitata imikutele anda.

Segu vahetamine
Kui hakata imikule teist toidusegu andma, peaksid allergia sümptomid kaduma kahe kuni nelja nädala jooksul. Tavapäraselt soovitatakse jätkata hüpoallergeense toidusegu kasutamist kuni lapse aastaseks saamiseni ja lisada seejärel järk-järgult toidusedelisse lehmapiima.

Lisa kommentaar

  • kidshealth.org
    tõlkis Kalle Klein

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

VILJANDI HAIGLA otsib JUHATUSE LIIGET

Tammiste Personalibüroo OÜ

30. juuni 2018

LOOTE ULTRAHELISKRIINING OÜ otsib MEDITSIINIÕDE

Loote Ultraheliskriining OÜ

31. juuli 2018

Meditsiini­uudised

12. juuni 2018

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

mai 2018

Laadi PDF

Tervise­uudised

mai 2018

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.